Analüütiku sõnul Eestis patsientide vaba liikumine olulist efektiivsuse kasvu ei tooks ({{commentsTotal}})

Kuigi haigekassa eelarve oodatust suurem defitsiit nii sel kui ka järgnevatel aastatel kaetakse reservidest, on selge, et ühel hetkel saavad reservid otsa. Eesti tervishoiu süsteem vajab jätkusuutlikuks toimimiseks raha juurde ja pikemas perspektiivis on vaja läbi viia reforme.

Eesti tervishoiu rahastamist peetakse lihtsaks ja loogiliseks. Kaks kolmandikku haigekassa eelarvest tuleb sotsiaalmaksust, kümnedik tuleb riigieelarvest ning veerand panustavad patsiendid omaosalusena, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

1990. aastate alguses langes Eestis järsult sündivus. Selle mõju jõuab tervishoidu just neil aastail, sest tol ajal sündinud kesine põlvkond siseneb tööturule ning haigekassa eelarve peamise tuluallika, sotsiaalmaksu maksjaid, jääb ühiskonnas aina vähemaks. Samas aga vajab vananev elanikkond veelgi rohkem tervishoiuteenuseid.

"Eesti tervishoiusüsteem on võrdluses enamike teiste riikidega, kes on samast punktist alustanud. Eesti tervishoiu süsteemi on erakordselt hästi juhitud. Me oleme õigel ajal teinud ära õiged otsused," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Nüüd ongi Eesti tervishoid jõudnud järjekordse teelahkmeni. Haigekassa eelarve oodatust suurem miinus on tõstatanud küsimuse, kui jätkusuutlik on praegune tervishoiu rahastamine ja kuidas saada juurde lisaraha. Poliitilisel tasandil on tekkinud selge erinevus koalitsioonipartnerite vahel.

"See on põhimõtteline küsimus ja poliitiline otsus, kas tulevikus hakkavad täiendavate teenuste eest maksma haiged enda taskust või me leiame maksude tõstmise näol või riigieelarve vahendite ümbertõstmise näol mingid muud lahendused, et haiged inimesed ei pea maksma, aga saavad ikkagi teenust," rääkis Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees, perearst Eero Merilind.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et kuidas iganes edasi minnakse, solidaarsuse põhimõte peaks säilima.

"Solidaarsus, mis tagab kokkuvõttes vahendite ümberjaotamise tervematelt haigematele ja natuke meie süsteemi puhul ka rikkamatelt vaesematele. See annab suhteliselt hea tulemuse mitte ainult moraalses kategoorias, vaid ka tõhususe mõttes," selgitas Ross.

Täna kaetaksegi ka pensionäride ja laste ravi solidaarselt rahaga, mille panustavad sotsiaalmaksu näol haigekassa eelarvesse töölkäijaid. Tervise- ja tööminister Ossinovski on välja pakkunud, et edaspidi võiks laste ja pensionäride ravikindluse eest maksta riigieelarvest.

"Siis tekib küsimus, et kust me selle raha võtame, kas me oleme selleks valmis tõstma mingisuguseid makse või me vähendame avaliku sektori kulutusi mujal valdkonnas. Rahvusvahelised eksperdid on ikkagi soovitanud vaadata niisuguste maksude poole, mis rikuksid võimalikult vähe inimeste töötamise stiimulit, seega me räägime kas varanduse maksudest, olgu see siis maamaks või kinnisvaramaks, automaks. Räägitakse pahede maksustamisest," selgitas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.

Valitsuskoalitsiooni teised partnerid - Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) eesotsas rahandusminister Sven Sesteriga ei kipu aga eelarvest tervishoidu raha juurde andma. Nemad pakuvad ühe lahendusena välja patsientide vaba liikumise.

Praegu on nii, et patsiendid saavad tasuta ravi 19 haiglavõrku kuuluvas haiglas ning veel teatud erahaiglates, kellega haigekassa on lepingu sõlminud. Patsientide vaba liikumine tähendaks aga seda, et haigekassa raha liiguks kaasa inimesega ja nii saaks ta tasuta ravi ka neis haiglates, kellel ei ole haigekassaga lepingut.

Patsientide vaba liikumise pooldajad ütlevad, et lisaks sellele, et inimesel oleks suurem valikuvabadus, tekiks haiglatel ka suurem konkurents patsientide pärast ja see tooks kaasa kulude alanemise ja efektiivsuse tõusu. Andres Võrk tõi positiivse näite Hollandist, kus omavahel konkureerivad 90 haiglat ning seal on tõesti tervishoiu efektiivsus tõusnud. Kuid Eestis on mastaabid teised.

"Eesti, olles nii väike, hõredalt asustatud, on väga raske loota, et siin haiglate omavaheline konkureerimine või teenuste ostmine või kui raha liiguks patsiendiga kaasa, võiks oluliselt kaasa tuua efektiivsuse tõusu," rääkis Võrk.

Ka arstide kogukond on patsientide vaba liikumise peale mõelnud ja pakkunud välja sellise lahenduse, et kui inimene ei soovi eriarsti aega kuid oodata, siis ta maksab esialgu erahaiglas ise ning talle makstakse see raha hiljem tagasi.

"Kui ta tahab kohe raha tagasi saada, siis ta saaks näiteks 10 protsenti rahast, kui ta ootab pool ajast, siis ta saab 50 protsenti ja kui ta ootab seda aega, mis ta nagunii oleks pidanud saama, siis ta saab 100 protsenti tagasi. Selle vastuargumendid on, et vaesemal elanikkonnal ei ole kohe seda raha, mida maksta ja see tekitab ebavõrdsust," selgitas Merilind.

Tervishoiu rahastamist peab reformima, selles on veendunud kõik poliitilised jõud, milline tee aga valitakse, sõltub läbirääkimistest valitsuslaua taga.

"Selle peale ilmselt valitsuses öeldakse teile, et kust see raha tuleb, kelle potist me selle ära võtame? Järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve kokkupanemine on ääretult pingeline sellepärast, et kõikidel ministeeriumitel on oma, täiesti õigustatud vajadused ja seal leida suuri summasid ei ole realistlik. Sellest me saame kõik aru. Seepärast ma räägin, et teeks nüüd need otsused ära, mis jõustuvad 3-4 aasta pärast," ütles Ossinovski.

Raha juurde toomise kõrval räägitakse palju ka sellest, et kogu süsteemi peab efektiivsemaks muutma. Maailmapanga uuringu kohaselt kasutatakse meil liiga palju haiglaravi, käiakse liiga palju eriarstide juures ning nõrgaks jääb hooldusravi, mistõttu satuvad inimesed ikka ja jälle tagasi ravile.

Samas ütleb Ossinovski, et esmaarstiabi tugevdamise ning haiglaravi vähendamise kaudu muudetakse süsteemi aina efektiivsemaks, kuid muudatused võtavad aega.

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: