Saaremaa jahimehed ei taha uskuda seakatku jõudmist metsadesse
Saaremaa jahimehed ei taha uskuda, et Aafrika sea, katk on jõudnud ka metsadesse, sest katku nakatunud Sakla seafarmi lähedalt leitud kahel metsseakorjusel avastati veterinaar- ja toiduameti väitel küll katk, kuid kolme nädala möödudes ei ole avastatud enam ühtki katkujuhtumit.
Kolm nädalat on möödas sellest, kui Sakla farmis avastati Aafrika seakatk ja kõik loomad hukati. VTA pole siiani andnud teada versiooni, kust ja kuidas katk ühte rangemate bioohutusnõuetega lauta võis sattuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Umbes samal ajal leiti ka Saaremaa metsadest kaks seakorjust, millelt võetud katkuproovid osutusid Tartu laboris positiivseteks. Pärast seda pole aga Saaremaal kütitud ja metsast leitud surnud metssigadelt tuvastatud ligi kolme nädala jooksul ühtegi positiivset seakatku proovi.
VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Maarja Kristiani sõnul saab ta aga 100-protsendiliselt kinnitada, et Saaremaa metsades on Aafrika seakatk. "Meil on Saaremaal kaks metssea positiivset leidu ja meil on Saaremaal kodusigade positiivne taudikolle," ütles ta.
Saaremaa jahimehed seda juttu ei usu.
"Esimene märk on see, et ei ole seni leitud massiliselt surnuid sigu. Viimasel ajal on tehtud ka üle saja vereproovi kütitud sigadelt ja kõik on olnud negatiivsed," selgitas Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang.
"Meie mehed Valjala jahiseltsist oleme Sakla piirkonnas metsas käinud otsimas ja ei ole leidnud ühtegi surnud siga," rääkis Valjala jahiseltsi esimees Kalev Päästel, kelle sõnul on metsas seakarju liikumas.
Saaremaa jahimehi teeb skeptiliseks ka asjaolu, et aasta tagasi Saaremaalt leitud seakorjuselt võetud proov osutus Tartu laboris positiivseks, aga hiljem Hispaania referentlaboris negatiivseks. Saarte jahimeeste selts on saatnud VTA-le juba kolmel korral kirja sooviga, et ka tänavusi proove täiendavalt uuritaks.
"Põhimõtteliselt on meie seisukoht see, et nende proovide referentlaborisse saatmine ei ole põhjendatud, kuna VTA laboratoorium kasutab akrediteeritud metoodikat, mis on igati usaldusväärne," ütles Kristian.
Saarlastel on aga jällegi välja toodud kindlad argumendid.
"See esmane metoodika ei ole nii täpne. Ja määrus ütleb seda, et kui selle esmase metoodikaga leitakse positiivne tulemus, siis on soovitav teha see proov üle täiendavate metoodikatega. Ja kindluse saamiseks me nõuamegi nende proovide kordustegemist," ütles Tang.
"Jahimehed arvavad, et tegemist on juba korruptsiooniga. See ei paista kuidagi läbi ja tundub, et see on kellelegi kasulik, et nii tehakse - kordusproovi ei tehta ja see katk nagu peaks olema. Väga kummalise mulje jätab," arvas Päästel.
Toimetaja: Merili Nael