Malmström: vabakaubandusleppe läbikukkumine oleks maailmale väga kummaline signaal ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ütles intervjuus "Välisilmale", et kui USA ja EL-i vabakaubandusleppe sõlmimine läbi kukub, oleks see maailmale väga kummaline signaal, et kaks kõige lähemat partnerit ei suuda kokku leppida.

Nüüd, kus kõrged võimuesindajad nii Prantsusmaal kui Saksamaal on öelnud, et läbirääkimised Euroopa-USA vabakaubanduslepingu üle tuleks katkestada, kas teie olete endiselt selle lepingu suhtes optimistlik?

"Jah, olen küll. Ma arvan, et see on väga mõistlik, kui kaks maailma suurimat majanduslikku jõudu hõlbustavad kaubandust ja aitavad paika panna globaalsed kaubandusreeglid. Nii et igal juhul on mõtet jätkata. Me oleme saavutanud läbirääkimistel suurt edu, me pole veel eesmärgile jõudnud, aga me kõik teame, et just lõpuosas on läbirääkimised kõige raskemad. Nii et kindlasti on mõtet jätkata ja me saime Eestist selleks väga tugevat toetust.

Millal võiks leping reaalsuseks saada?

Seda on väga raske ennustada. Me püüame ikka veel selle poole, et oleks võimalik viia see lõpule Obama presidendiks oleku ajal. Muidugi käib kaubandusküsimuste üle raske vaidlus ka USA-s, kus on käimas valimiskampaania. Ka Euroopas käib mõnedes riikides valimiskampaania, nii et see pole lihtne. Aga me vaatame, kas on võimalik sellega lõpule jõuda. Kui see pole võimalik, siis tuleb teha nii palju kui võimalik ja jätkata juba järgmise USA valitsusega. Nii et raske öelda, paljuski sõltub see ka sellest, kes juhib Ühendriike pärast valimisi novembris.

Kui Donald Trump peaks saama USA presidendiks, mida tähendaks see vabakaubanduslepingu väljavaadete jaoks?

Mul pole õrna aimugi.

Miks mõned ringkonnad seda vabakaubanduslepingut nii väga kardavad? Kas see riivab kellegi huvisid?

Ei riiva. Ma mõistan, et inimesed, kes on teinud Euroopas läbi väga tõsise kriisi, on kaotanud oma töö, et nad tunnevad ebakindlust tuleviku ees, tunnevad, et nemad ei ole kiires globaliseerumisprotsessis võitjate poolel ja on mures. Debatt selle üle on normaalne, aga vabakaubandus USA ja teiste maadega võib meid aidata tagasi majandusliku taastumise teele, tuua kaasa uusi töökohti, investeeringuid, kasvu ning muuta USA ja Euroopa Liidu vahelised sõprus- ja liitlassuhted tihedamaks. Me saaksime ühiselt panna paika globaalsed reeglid ja teha koostööd, et vähendada bürokraatiat. Aga me teeme seda kõike viisil, mis ei kahjusta meie olemasolevaid süsteeme. Me ei kavatse alandada ühtegi Euroopa Liidu standardit. Me ei langeta keskkonna, kliima, tarbijakaitsestandardeid. Meil on väga tihe koostöö kõigi liikmesriikidega ja Euroopa Parlamendiga, kes jälgivad läbirääkimisi, et kõik oleks vastavalt antud mandaadile.

Kui läbirääkimised läbi kukuvad ja vabakaubandust Euroopa ja Ameerika vahel ei tule, siis mida see mõlema poole majandusele tähendab?

Me kaupleme USA-ga ka täna. Oleme kaubelnud sajandeid. See muidugi jätkub, aga me ei saa siis uusi võimalusi, nagu pääseda maksudest, tollidest, osast bürokraatiast, mis meie kauplemist pidurdab ja teeb selle keerukamaks eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Me hoiduksime siis sellest kasust ja hoiduksime koostööst USA-ga, et panna paika ülemaailmsed standardid, mis kindlustaks, et uued tooted - alates telefonidest ja lõpetades nanotehnoloogia või elektriautodega - vastaks neile standarditele, mis kaitseks keskkonda ja inimeste tervist. Me võiksime panna need üheskoos paika ülemaailmselt. Kui meie seda ei tee, siis teeb keegi teine. Ja muidugi, kui see läbi kukub, siis saadame me maailmale väga kummalise signaali, et kaks kõige lähemat partnerit EL ja USA ei suuda kaubandusleppe osas kokku leppida. Ma arvan, et see oleks väga kummaline signaal eriti praegu, kui meil on vaja keerulises maailmas hoida kokku riikide ja sõpradega, kellega jagame ühiseid väärtusi.

Pöörame nüüd pilgu läänest itta. Kui tõsiselt on Venemaa vastased sanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid kahjustanud Euroopa majandust?

On tõsi, et sanktsioonid on teinud kahju ning seda eeskätt Euroopa talunikele ja eriti Balti riikide ja veel mõnede maade farmeritele. Samuti Venemaa poolsed sanktsioonid, mis on teinud meie põllumajandustoodete ekspordi keerukamaks. Need pole sanktsioonid kui sellised, kuid on teinud ekspordi raskemaks. Paljud Venemaa meetmetest on WTO reeglite vastased. See on toonud meile raskusi, aga see on osa sanktsioonidest, mille põhjustas Venemaa tegevus Krimmis ja Ukrainas. See on poliitiline otsus. Sanktsioonid on kahjustanud ka Venemaad, mille majandus on juba niigi nõrk. Otsuse nende tühistamisest või jätkamisest peavad tegema riigipead ja alles juulis tegid nad otsuse neid pikendada.

Millisena te näete kaubandussuhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel tulevikus?

Tulevikus, kui asjad on normaliseerunud, kui oleme leidnud positiivse lahenduse Ukrainas, kui Venemaa peab kinni Minski lepetest, siis ma arvan, et oleks hea, kui me saaksime üksteisega rohkem kaubelda, aga praeguses olukorras on see väga raske. EL-i ja Venemaa vahel on väga palju kaubandust takistavaid probleeme ja me peame need lahendama, et kaubandussuhted paraneksid.

Suur tänu intervjuu eest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Välisilm"



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: