Ligi: olen kindel mees, keda riiulilt võtta ({{commentsTotal}})

{{1473697663000 | amCalendar}}

Esimesi tunde välisministri rollis olev Jürgen Ligi leiab, et Marina Kaljurannast tühjaks jäänud ministritool vajas karastunud poliitikut, mitte enam diplomaati.

Ligi ütles intervjuus "Ringvaatele", et pakkumise välisministri koht haarata tegi peaminister Taavi Rõivas talle laupäeval. Veel päev varem küsis valitsusjuht Ligilt nõu, kes sellesse ametisse sobiks.

"Pakkusin esimese hooga diplomaate, aga tajusin kiiresti, et see oleks samadesse kingadesse astumine. Diplomaatidega on olnud karastatuse küsimus, nii ühe kaitseministriga ja nüüd siis ka välisministriga. Et väga äkki pannakse portfell maha ja ei anta aega peaministril ja presidendil oma rolli täita," rääkis Ligi.

Päeva veel haridusministrina alustanud Ligi ütles, et Kaljuranna lahkumise järel said kõik aru, et tuleb ahelreaktsioon. "Tuli leida karastatusega poliitik, kel on välis- ja julgeolekupoliitiline praktiline kogemus. Mul seda on kümme aastat järjepanu olnud enne haridusministeeriumi minekut. Diplomaadi variant ei tundu lihtsalt enam usutav ei erakonna sisse ega ilmselt ka erakonnast välja."

Küsimusele, kuidas on nii, et valitsuses on üks mees, kes suudab hallata ministeeriume sõltumata teemast, vastas Ligi: "No näed, on niimoodi."

Ta lisas, et tegelikult on poliitikas endas midagi ühist erinevates ministeeriumides. "Midagi sa saad igast ministeeriumist kaasa: maine, oskused, kogemused. Läbikukkumisi lähedalt vaatajate arvates mul pole olnud. Pigem on just lähiringkonnas hinnang parem kui avalikus arvamuses minu suhtes olnud. Seepärast olen kindel mees, keda jälle kuskilt riiulilt võtta."

Ligi täpsustas, et kõik tema ministriametid on tekkinud sellest, et eelmine on ära tüdinenud või ootamatult loobunud.

Lääs on oma koostööd muutmas

Intervjuus ETV saatele "Välisilm" märkis Ligi, et muutuvas maailmas on kogu lääs oma koostööd muutmas.

"Mõnes mõttes halvenemise suunas, mida Euroopa servast murenemine väljendab. Mingis mõttes loodetavasti paremuse suunas, mis selliseid liikumisi ära hoiab," ütles Ligi.

"Oleme ikka õiges mitmes kriisis, sealhulgas Euroopa Liidu tuleviku küsimus on tõstatatud. NATO-s ei ole kõik kunagi pilvitu, aga veel suuremad küsimused on rahvasteränne, kliimamuutused, majanduskasvu ebapiisavus ning loomulikult julgeolek," lisas ta.

Küsimusele, kuidas ta vaatab itta, vastas välisminister, et nagu eestlased ikka: naabreid ei valita. "Naabritega püüame ikka läbi saada nii hästi, kui see võimalik on. Kui ta meile rahu ei anna, siis peame seda ütlema. Sanktsioonid on see ütlemise viis välispoliitikas. Aga see ei tähenda koostöö puudumist paljudes valdkondades, või vaenu inimeste vahel või riigi aktsepteerimist."

Toimetaja: Priit Luts



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: