Ameerika valijad ei ole kummagi presidendikandidaadiga rahul ({{commentsTotal}})

Donald Trump (vasakul) ja Hillary Clinton.
Donald Trump (vasakul) ja Hillary Clinton. Autor/allikas: AFP/Reuters/Scanpix

Ameerika Ühendriikide valijad on järjest vähem rahul suurerakondade presidendikandidaatidega ning see rahulolu on suve jooksul langenud nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas, näitab eile avaldatud arvamusküsitlus.

USAs on üldvalimiste päevani jäänud 56 päeva, kuid vaid 36 protsenti vabariiklaste toetajatest ja 35 protsenti demokraatide toetajatest ütleb, et on kas väga või enam-vähem rahul oma eelistatud erakonna kandidaadiga. Erakondadeüleselt on rahulolevad vaid 33 protsenti vastanutest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tegemist on veelgi madalama numbriga kui paar kuud tagasi - juunis avaldas rahulolu oma erakonna kandidaadiga 40 protsenti valijatest, teatas uuringufirma Pew Research Centeri poliitiliste uuringute assistent Hannah Fingerhut eile.

See tähendab, et võrreldes juuniga on juba niigi suur oma kandidaadiga rahulolematute hulk veelgi enam kasvanud. Tavaliselt see nii ei lähe - Pew Research Center on neid küsitlusi teinud ka varasematel aastatel ja näiteks neli aastat tagasi oli 61 protsenti demokraatidest oma kandidaadiga väga või pigem rahul, 54 protsenti vabariiklasest samamoodi.

Eriti entusiastlikud olid valijad oma lemmikute suhtes aga 2008. aastal, kui Barack Obama esimest korda kandideeris vabariiklase John McCaini vastu. Siis oli 76 protsenti demokraatidest ja 71 protsenti vabariiklastest oma kandidaadiga rahul.

Kuna mõlemas erakonnas suhtutakse negatiivselt nii enda kui ka vastaste kandidaati, ei muuda need numbrid väga palju üldist seisu. Juuli lõpust alates on üleriigilistes küsitlustes Hillary Clinton Donald Trumpi ees juhtimas, kuigi tema kõige suurem edumaa - umbes kaheksa protsenti augusti teisel poolel - on kahanenud 3-4protsendiliseks.

Taas tuleb rõhutada, et üleriigilised numbrid on küll heaks üldiseks näitajaks, kuid palju olulisem on jälgida kandidaatide seisu kaalukeeleosariikides. USA üldvalimistel pole niivõrd tähtis see, kes saab kõige enam hääli, vaid võidu võtab piisava hulga osariikide võitmine. Seetõttu keskenduvad mõlemad kampaaniad näiteks Florida, Ohio, Pennsylvania, Virginia, Michigani, Põhja-Carolina ja mõne üksiku osariigi valijate veenmisele.

Portaali FiveThirtyEight andmetel juhib kõigis neis pisikese edumaaga jätkuvalt Clinton. Samuti pakuvad Clintonile võitu mitme teise meediaväljaande valimismudelid ning kihlveokontorid.

Seda, milline mõju on Hillary Clintoni kopsupõletikul ja meedia tähelepanul sellele, ei ole võimalik praegu veel arvamusküsitlustest välja lugeda ning tõenäoliselt hakkab seda nägema alles järgmisel nädalal.

Samas toimub kahe nädala pärast, 26. septembril esimene kolmest presidendikandidaatide ametlikust teledebatist. Kuna nende debattide vaadatavus on ülikõrge, neli aastat tagasi vaatas esimest debatti pea 70 miljonit ameeriklast (USAs elab praegu umbes 320 miljonit inimest), võib justnimelt sooritus debattides mõjutada kandidaatide toetust vahetult enne valimisi.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: