Uudistepäeva kokkuvõte 13. septembril: Karilaid ei leidnud Savisaarega üksmeelt, Vene transiit lõppeb ja alkoholi liigtarvitamist proovitakse ennetada ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudiseid tänasest päevast!

Karilaid: Savisaar minu ettepanekuid ei mõistnud

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, kes esmaspäeval Hundisilmal erakonna esimehe Edgar Savisaarega kohtumas käis ütles, et parteijuht tema ettepanekuid ei mõistnud ega pidanud vajalikuks erakorralise kongressi korraldamist, kus valitaks erakonnale uus põhikiri ja juhatus.

Karilaiu sõnul pidas ta Savisaarega maha inimlikus toonis vestluse, kus nad esitasid omapoolseid nägemusi Keskerakonnas. Hoolimata erinevatest seisukohtadest kinnitas Karilaid, et vestlused jätkuvad ka tulevikus ning lisas, et tema oma senist agendat ei muuda.

Ühisele nõule jõuti Karilaiu sõnul ainult selles, et hetkel on kõige tähtsam keskenduda presidendivalimistele.

Endine talupidajate esindaja: põllumeeste protesti tagant paistavad suurtootjate kõrvad

Talupidajate keskliidu endise juhi Kaul Nurme arvates oli eilne põllumeeste protest eelkõige seotud suurpiimatootjatega ning tegelikkuses pole kohaliku piima kadumist Eesti lettidelt karta.

Nurme rõhutas, et Eestis ei pea kartma, nagu hakataks siin varsti jooma Poola piima. Eriti arvestades, et Eestis toodetakse üle kahe korra rohkem piima, kui ise ära tarbida jõutakse.

Talupidajate keskliidu endise juhi väitel on tegelikult 10 000 lüpsva piimalehma olukorras piimatootmine viimase aasta jooksul 3,3 protsenti kasvanud. Nurme hinnangul ongi kriisi põhjuseks Euroopa Liidu regulatsioonideta piimaturg, kus puudvad tootmiskvoodid ja eksporttoetused.

Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Balti sadamate

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas uudisteagentuur Interfax. Kaubavood suunatakse Riiast ja Ventspilsist Vene sadamatesse Ust-Lugas ja Primorskis, ütles ettevõtte Transneft juhatuse esimees Nikolai Tokarev.

Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi sõnul pole Venemaa otsuses lõpetada täielikult naftatoodete eksport läbi Baltimaade sadamate midagi üllatavat ja ootamatut, kuna naftasaaduste vedamine läbi Eesti lõppes juba märtsis.

Ka Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm märkis, et Vene valitsuse otsus vähendab transiiti eelkõige Lätis ning selle mõju Eesti sadamatele on vähene. Kalmu sõnul on idanaabrite naftatransiidi
põhilangus juba ära toimunud ning edasine mahtude kukkumine aeglustub oluliselt, sest paralleelselt otsitakse ka uusi kliente.

Alkoholi liigtarvitamist Eestis püütakse vähendada varase avastamise ja lühisekkumise abil

Alkoholi liigtarvitamine on Eestis üks suurimaid majandus- ja haiguskoormust põhjustavaid terviseriske. Tervise arengu instituudi juhitava programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames püütakse leida lahendusi alkoholist tulenevate kahjude vähendamiseks.

Eestis sureb alkoholi liigtarvitamisega otseselt seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000–10 000 inimest.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob üle kuue liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele. Eestis tarbitakse aastas ligi kümme liitrit (2014. aastal 9,85 liitrit) absoluutset alkoholi ühe elaniku kohta.

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vanemteaduri ja perearsti Kadri Suija sõnul ei saa rääkida täiesti ohutust alkoholi tarvitamisest, see on alati seotud riskiga, aga kui tegemist on terve täiskasvanuga, siis meestel kuni neli alkoholiühikut ja naistel kuni kaks ühikut korraga peetakse madala riskiga tarvitamiseks.

Üks ühik ehk kümme grammi absoluutset alkoholi on võrdne pitsitäie kange joogi, väiksema pokaali veini või väikese klaasi õllega. Igal nädalal peaks olema ka vähemalt kolm alkoholivaba päeva. See muidugi ei tähenda, et nende päevade ühikuid saaks n.ö tallele panna ja siis nädalavahetusel korraga ära juua.

Ameerika valijad ei ole kummagi presidendikandidaadiga rahul

Ameerika Ühendriikide valijad on järjest vähem rahul suurerakondade presidendikandidaatidega ning see rahulolu on suve jooksul langenud nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas, näitab eile avaldatud arvamusküsitlus.

USAs on üldvalimiste päevani jäänud 56 päeva, kuid vaid 36 protsenti vabariiklaste toetajatest ja 35 protsenti demokraatide toetajatest ütleb, et on kas väga või enam-vähem rahul oma eelistatud erakonna kandidaadiga. Erakondadeüleselt on rahulolevad vaid 33 protsenti vastanutest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tegemist on veelgi madalama numbriga kui paar kuud tagasi - juunis avaldas rahulolu oma erakonna kandidaadiga 40 protsenti valijatest, teatas uuringufirma Pew Research Centeri poliitiliste uuringute assistent Hannah Fingerhut eile.

See tähendab, et võrreldes juuniga on juba niigi suur oma kandidaadiga rahulolematute hulk veelgi.

Esimene sinimustvalge lipp jõuab alaliselt Eesti Rahva Muuseumi

Neljapäeval jõuab Eesti Rahva Muuseumisse alalisele asukohale esimene ja ajalooline Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884.
Lipp on pärast peidukohast välja võtmist ning restaureerimist 1990. aastate alguses paiknenud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) Veski tänava hoidlas ja on avalikkuse ees käinud vaid mõne korra.

Nüüd muutub lipp ERM-i uuel püsinäitusel alaliselt vaadatavaks.

Lipu toomine algab ERM-i maja juurest Veski 32 kell 13, misjärel autokolonn liigub ERM-i uue hoone juurde, kus lipp rahvuse ja riigi kujunemisloost jutustavas püsinäituse osas pidulikult turvalisse vitriini asetatakse.

Ilmateade: päike paistab ka homme

Homme tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ennelõunal püsib kohati udu. Puhub põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 14..17°C.

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: