Piirissaare tulekahju uurimiseks algatati kriminaalmenetlus ({{commentsTotal}})

Piirissaarel põles möödunud ööl maha taas üks elumaja. Inimesi majas ei elanud ning selles polnud ka elektrit. Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.

Täna Piirissaarel ligi kolm tundi menetlustoiminguid läbi viinud piirkonnapolitseinik, kriminaaluurija ning kriminalist kogusid sündmuskohalt olemasolevad tõendid, võtsid ekspertiisi jaoks proove, küsitlesid kohalikke inimesi ning kogusid muu vajamineva info uurimise läbiviimiseks.

Põlengu kõigi põhjuste väljaselgitamiseks käib kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen teatas varem, et kuigi selle põlengu täpsemad tagamaad on parasjagu selgitamisel, on politsei tööpraktika on näidanud, et üldjuhul saavad sellised tulekahjud alguse mõne elektriseadme rikkest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega.

Esinenud on ka juhtumeid, kus teatud juhtudel süüdatakse kindlustuspettuse eesmärgil.

"Praegu, kui uurimistoimingud käivad, ei ole alust siiski arvata, et tegu oleks sarisüütamisega. Varasemate tulekahjude uurimine Piirissaarel ei ole selle kahtlustamiseks samuti põhjust andnud, ent kahandab sellegipoolest arusaadavalt saarel paikneva kogukonna turvatunnet. Saame hetkel aga kinnitada, et puuduvad andmed, mis sunniks ümber hindama varasemate põlengute tekkepõhjuseid, milles süütamist ei ole tuvastatud," ütles Peiponen.

Tegemist oli sel aastal juba kolmanda põlenguga saarel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui mais läksid elektrilühisest tuleroaks kolm maja ja kirik, siis juulikuise kahe maja ning eileöise põlengu põhjused on alles väljaselgitamisel.

"Kui esimese juhtumi puhul on tulekahju põhjus üheselt selge, siis eelmise tulekahju puhul seda veel selgeks pole tehtud. Kui avalikkuses on küll levinud ühe akulaadimise tagajärjel tekkinud tulekahju, siis tegelikult see niimoodi ei ole. Seda põhjust selgitatud pole ja seda selgitab praegu politsei. Ja praegusel juhul, mis eile alguse sai, menetlejad on praegu saarel, kaasas on politsei ja seal alles uurimine algab," selgitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: