Luik: USA välispoliitilist joont mõjutab üliettevaatlikkus ({{commentsTotal}})

Jüri Luik
Jüri Luik Autor/allikas: ERR

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik leiab, et USA pole saanud Süüria konfliktis otsustavam olla, sest riik on Vietnami sündroomile sarnases olukorras, kus nii poliitikud kui ka elanikkond on üliettevaatlik sõjaliste sekkumiste osas.

ETV saade "Vabariigi kodanikud" otsis USA terrorirünnakute 15 aasta möödumise valguses vastust küsimusele, milliseid vigu on terrorismi ohjeldamisel tehtud.

Jüri Luik soovitas meeles pidada, et terrorismi olemus on pidevalt muutunud. Räägitakse küll Aftanistani konfliktist, Iraagi sõjast, kuid see terroritegu, mis seda kõike ajendas, toimus ju enne.

"Kui otsime tänase terrorismi allikaid nendest sõdadest, siis tegelikult need sõjad ise olid põhjustatud sellest terrorilöögist. Järelikult oleks lihtsustatud väita, et sõjad on otseselt terrorismi käivitanud," selgitas Luik.

Terrorismi tänased vormid, eriti näiteks ISIS, mis on Luige hinnangul väga paljuski seotud sellega, et eriti Iraagi ründamise puhul jäeti Iraagi sõjaväelased omapäi, sõjavägi saadeti laiali ja praeguse ISISe võitlejatest väga paljud on kasvanud välja Iraagi ohvitserkonnast.

"Muidugi on suur probleem Süüria kodusõjas, kus oleme valinud hoopis vastupidise tee: ei ole sekkunud, ei ole midagi teinud. See on omakorda tekitanud vaakumi, milles terve hiiglaslik territoorium on ühe terrorirühmituse käes, mis nimetab ennast riigiks. Kunagi ei saa öelda selgelt, kuidas sündmused mõjutasid konkreetse terrorismi kujunemist. Loomulikult nad mõjutasid, aga üksühest seost on raske tõmmata," ütles Luik.

Espak: genotsiidi sekkumine peaks olema Lääne kohustus

Orientalist Peeter Espak rõhutas, et veel neli aastat tagasi valitses arusaam, et Süüriasse sekkuda ei tohiks, sest eelkõige tuleks mõelda inimelude säästmisele. "Kuid praegust olukorda vaadates, kus toimub täiemahuline genotsiid, siis genotsiidi sekkumine peaks olema Lääne kohustus."

Selle asemel näeme Espaki sõnul president Barack Obamalt strateegiat, mis seisneb asjadel minnalaskmises.

"Vaadates, kumb on parem, kas selline ülivihane president, kes ründab kõiki, nagu oli Bush, saamata aru, kuhu ta läheb. Või siis president, kes lihtsalt laseb asjadel minna ja ütleb, et olgem ühtsed ja ärge öelge midagi islami kohta. Vaja oleks midagi tasakaalustatut, midagi Bushi ja Obama vahepealset," leidis Espak.

Ka Jüri Luik tõdes, et Ameerika välispoliitiline joon on käinud äärmusest äärmusesse ning praegu toimuv on väga sarnane Vietnami sõja sündroomile, kus ühelt poolt Vietnamisse, nagu hiljem ka Iraaki mindi julgelt ja kindlameelselt sisse.

"Nüüd, uute väljakutsete puhul ollakse üliettevaatlikud. Olen nõus, et ideaalne oleks kuldne kesktee, aga olgem ausad - jutt on väga raskete otsuste langetamisest väga keerulises kriisiolukorras. On selge, et USA poliitikutel raske otsuseid teha, kui USA elanikkond ilmselgelt on üliettevaatlik sõjaliste sekkumiste osas," märkis Luik.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Vabariigi kodanikud"



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: