Toomsalu rõhutas "Aktuaalsele kaamerale", et Venemaa otsus pole Eesti transiidiringkondades enam ammu üllatus, sest Vene transiit on Eestist läinud juba tükk aega varem. EVR Cargo on selles olukorras olnud juba märtsi lõpust alates ning tema esimene ülesanne oma ametis oli hakata mõtlema kõigile alternatiividele, mis peaks seda trendi parandama.

Eestis on räägitud konteinervedudest Hiina ja Euroopa vahel, kuid Läti ootab Hiinast juba esimest kaubarongi. Toomsalu sõnul käib ka Eestis töö selles suunas.

"Tuleb olla nõus, et lätlased on mõnevõrra varem startinud Hiina ja ka Kasahstani suunal. Aga võib öelda, et eelmine nädal oli tõsine kohtumine Tallinnas, kus osales majandusministeeriumi esindaja, meie, Austria-Vene ühisfirma esindaja, maailma ühe suurema logistikafirma Baltikumi direktor ja teema oli just Hiina konteinerite toomine Eestisse," rääkis Toomsalu.

"Kasahstani suunal on toimunud Kasahstani raudtee presidendiga suhteliselt väikeses ringis kohtumine, mille tulemusena sai kokku lepitud, et Kasahstani kõrgetasemeline raudtee delegatsioon tuleb oktoobris Eestisse. Nii et töö selles suunas käib," lisas ta.

Valgevene suunal on Toomsalu sõnul aga Lätil ja Leedul oma asukoha tõttu eelis.

Toomsalu sõnul on Eesti atraktiivsus kaubavedajate seas jätkuvalt kõrge. "On lihtsalt loomulik, et olukorras, kus kaupa napib ja Vene sadamatesse on investeeritud väga hoogsalt, oleks väga rumal Vene ettevõtetest kasutada võõrsadamaid, kui endal on ressurssi küll," tõdes ta siiski.

Toomsalu usub, et Rail Balticul oleks põhja-lõuna suunalises transiidis oma turunišš olemas, kuid praegu on keeruline prognoosida, milline saab olema selle suuna maht.

"Ma arvan, et nagu me täna konkureerime ida-lääne suunal laeva- ja lennuliiklusega kaubavedudes, samaoodi konkureerime põhja-lõuna suunas laeva- ja autotranspordiga. Ma arvan, et kindlasti on sellel oma turunišš olemas, aga raske on ennustada, milliseks maht kujuneb," ütles ta.