Anneli Tõevere-Kaur: õunaaedade valvur
Õun on vili, milles on salapära ja väge, seda on läbi aegade teatud ja sümbolina tähistab see suuri asju. Neist suurim on muidugi Aadama ja Eeva lugu, kirjutab Anneli Tõevere-Laur oma repliigis.
Igal õhtul on puude all rohu sees küpseid õunu. Krügeri tuviõun on maailma parim õun. Eesti õunad ongi kõik maailma parimad õunad. Ja kõige maitsvamad ikka värskelt süüa, neist ei raatsigi me teha moosi või mahla, suhkruga pole asi päris see. Kisselli teeme vahel siiski. Nii et sööme nii palju kui jaksame ja jagub teistelegi, kel aeda ei ole.
Õun on vili, milles on salapära ja väge, seda on läbi aegade teatud ja sümbolina tähistab see suuri asju. Neist suurim on muidugi Aadama ja Eeva lugu.
Maistest kirjeldustest üks kaunimaid, mida tean, on pärit Philippe Delermilt. Ta kirjutab õunte lõhnast, sellisest, mille võimusesse satume keldrisse astudes, kus neid sügisande hoitakse restidel ja ümberpööratud kastidel (“Väikesed naudingud”, e.k. 2004, tõlkija Indrek Koff).
Lõhn on mähkinud endasse kõik pruunid ja punased toonid, lisanud natuke erkrohelist. Lõhn toob välja ka õunakoore õrnuse ja vaevutajutava kareduse. Huuled kuivad, teate juba, et seda janu ei saa kustutada. Kui lööksite hambad õuna valgesse ihusse, ei juhtuks mitte midagi. Te peaksite muutuma oktoobrikuuks, muldpõrandaks, keldrivõlviks, vihmaks, ootuseks. Õunte lõhn on valus. See kannab endas tugevamat elu, aeglust, mida me enam ei vääri.
Õhtune jalutustiir õunapuude all siiski õnneks aeglustab kogu olemist. Õhus on tunda kargust. Tuul jääb enne ööd vaiksemaks. Ja naabri kass hiivab end heki alt meie õuele, tema inimeste seatud korraldusest ei hooli.
Keset muruplatsi jääb kass korraga seisma, käpp õhus. Huvitav, keda või mida ta märkas? Mõned meist usuvad, et loomadel on võime tajuda vaimolendeid.
Tõmban kampsunihõlmad koomale ja lähen tuppa, mõeldes õunaaedade valvurist – võib-olla on kusagil selline vaim. Ja ehk oli temagi just praegu oma ringkäigul, rohukõrred juustes, jume nagu valgel klaaril.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli