"See kõik on salastatud informatsioon, mida ma kindlasti ei räägi," vastas kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet ERRi portaali küsimusele, kui palju selliseid teatisi on välja saadetud ja mille alusel valik tehtud.

Ta lisas, et ei soovita seda, kuhu keegi on määratud, eksponeerida, sest seda ei jälgita ainult Eestis.

Teatiste väljasaatmine ei ole Toometi sõnul kuidagi seotud sellega, kas sõda on algamas või mitte, sõjakoosseisu täiendatakse ja vaadatakse kogu aeg üle. Kui mõne inimese kohta on teada, et ta on omal alal tugev spetsialist, siis teate saamine tähendab, et kaitsevägi hindab tema võimet teha midagi oma riigi heaks sõja ajal, kui see peaks puhkema.

Ta lisas, et kui inimene ei ole tippspetsialistina tuntud, siis näiteks meediatööd puudutava osas on lihtne hinnata, kes on Eestis tugevad spetsialistid ja kes mitte.

"Eesti vabariigis need nimed on väga hästi teada. Siin ei tehta mingeid erilisi analüüse, aga inimesed, kes meil siin töötavad, tunnevad inimesi ja hindavad nende oskusi ja võimeid mingeid ülesandeid täita," ütles kaitseväe esindaja.

Samas tekitab teate saamine ka kohustusi. "Muidugi, sõjaaja ametikohale määratud inimesel on kohustus, kui tekib vajadus, olla rivis," kinnitas Toomet.

Teatised on saabunud ka nende postkastidesse, kes pole ajateenistuses käinud, ning Toometi sõnul teatud ametikohad seda ei eeldagi.

"Tema oskused ei väljendu selles, kas ta on ajateenistuse läbinud või ei. Tal on analüütilised võimed või mis iganes," selgitas ta.

Kuidas kellelegi mingi amet määratakse, ei ole salastatud. "Kui inimene on tubli, oskab mingeid asju teha, on analüütiku kalduvustega või IT-kalduvustega, siis me näeme, mis ta teeb. Ja tegelikult Eestis on ikkagi üldine kaitseväekohustus ja selles mõttes ei maksa kellelgi, kes pole läbinud ajateenistust, arvata, et ta on täiesti ära unustatud - ei ole unustatud," nentis Toomet.

Vaata ka Toometi intervjuud "Ringvaatele":