Kaitsevägi on nördinud, et sõjaliste ametikohtade määramine avalikuks tuli ({{commentsTotal}})

{{1473840345000 | amCalendar}}

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levitatud pilte kaitseväe staabi- ja sidepataljonilt saabunud kirjadest, kus teavitatakse saajaid neile sõjaaja ametikoha määramisest, kaitsevägi on aga sellise teabe avalikustamisest nördinud.

"See kõik on salastatud informatsioon, mida ma kindlasti ei räägi," vastas kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet ERRi portaali küsimusele, kui palju selliseid teatisi on välja saadetud ja mille alusel valik tehtud.

Ta lisas, et ei soovita seda, kuhu keegi on määratud, eksponeerida, sest seda ei jälgita ainult Eestis.

Teatiste väljasaatmine ei ole Toometi sõnul kuidagi seotud sellega, kas sõda on algamas või mitte, sõjakoosseisu täiendatakse ja vaadatakse kogu aeg üle. Kui mõne inimese kohta on teada, et ta on omal alal tugev spetsialist, siis teate saamine tähendab, et kaitsevägi hindab tema võimet teha midagi oma riigi heaks sõja ajal, kui see peaks puhkema.

Ta lisas, et kui inimene ei ole tippspetsialistina tuntud, siis näiteks meediatööd puudutava osas on lihtne hinnata, kes on Eestis tugevad spetsialistid ja kes mitte.

"Eesti vabariigis need nimed on väga hästi teada. Siin ei tehta mingeid erilisi analüüse, aga inimesed, kes meil siin töötavad, tunnevad inimesi ja hindavad nende oskusi ja võimeid mingeid ülesandeid täita," ütles kaitseväe esindaja.

Samas tekitab teate saamine ka kohustusi. "Muidugi, sõjaaja ametikohale määratud inimesel on kohustus, kui tekib vajadus, olla rivis," kinnitas Toomet.

Teatised on saabunud ka nende postkastidesse, kes pole ajateenistuses käinud, ning Toometi sõnul teatud ametikohad seda ei eeldagi.

"Tema oskused ei väljendu selles, kas ta on ajateenistuse läbinud või ei. Tal on analüütilised võimed või mis iganes," selgitas ta.

Kuidas kellelegi mingi amet määratakse, ei ole salastatud. "Kui inimene on tubli, oskab mingeid asju teha, on analüütiku kalduvustega või IT-kalduvustega, siis me näeme, mis ta teeb. Ja tegelikult Eestis on ikkagi üldine kaitseväekohustus ja selles mõttes ei maksa kellelgi, kes pole läbinud ajateenistust, arvata, et ta on täiesti ära unustatud - ei ole unustatud," nentis Toomet.

Vaata ka Toometi intervjuud "Ringvaatele":

 



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: