"Pealtnägija": patsientide EMO-st väljatõstmine on ootamatult sage ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi avalikkuse ette juhtumi, kus raske terviserikke saanud 75-aastane vanahärra tõsteti erakorralise meditsiini osakonnast sisuliselt keset ööd tänavale. Eesti patsientide esindusühingu teatel on see tüüpiline ja nendeni jõuab sarnaseid kaebusi 5-6 aastas

Ajuinfarkti üle elanud Lauri leiti vahetult enne 75. sünnipäeva kahel järjestikusel päeval kokkukukkununa, viidi kiirabiga EMOsse, kuid tõsteti sealt keset ööd tänavale. Kui sugulane ilmselgelt abitu mehe kojusaatmise vastu protestis, võeti appi turvamees ja viidi asi lõpule.

Inetu vahejuhtumiga lõppenud lugu sai alguse 5. septembril. Vanahärra vennapoeg Ahto Laane rääkis, et onu läks hoiatamata jalutama, hindas oma füüsilist olukorda üle ja vajus kokku. Selle peale kutsuti talle kiirabi ja toodi Ravi tänaval asuvasse EMOsse.

"Tund aega temaga tegeleti, siis helistati minule ja paluti järele tulla. Ja järele tulles vaatasin kohe, et onuga on midagi korrast ära: tema diktsioon ei olnud päris õige ja ajaarvamine oli ka kuidagi paigast ära," meenutas Ahto.

Arstid teatasid, et tegemist on peaajuinfarkti jääknähtudega, mida ravida ei saa - ta tuleb ära viia, mida vennapoeg tegigi. Olgu öeldud, et esimene suurem tervisrike, insult, oli Lauril 2014. aastal. Kui vahepeal oli lähedaste sõnul tervis juba parem, siis alates kevadest läks olukord allamäge.

Järgmine päev helistas Ahto onule ja kõik oli justkui korras. Pärastlõunal ta teda telefonitsi enam kätte ei saanud ning koju kohale minnes avastas ta onu põrandalt, kes tuli voodisse tõstes küll teadvusele, kuid ettevaatusabinõuna kutsus Ahto ikkagi kiirabi, kes tõi vanahärra uuesti Ravi tänavale.

Ahto ütles meditsiinitöötajatele, et kui onuga kõik korras, siis ootab ta hommikul kõnet ja tuleb vanahärrale järele. Kõne tuli aga varem, kella poole ühe ajal öösel.

EMO-sse jõudnuna avastas Ahto, et onu ei võta jätkuvalt jalgu alla. "Mina keeldusin, et ma ei saa teda viia niimoodi ära, põhimõtteliselt ma ei tea, kas ta juba sureb seal või mis iganes. Et ma ei saa selliseid riske võtta ja üritasin ikka nende südametunnistuse peale rõhuda," meenutas ta.

Tekkis konflikt, mis päädis sellega, et vanahärra ja tema vennapoeg visati turvameeste saatel raviasutusest ikkagi välja.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer selgitas, et konflikti olemus EMOs on peaaegu klassikaline.

"See tähendab, et patsiendi omaksed, justnimelt patsiendi omaksed ootavad ühte asja, ratsionaalne käsitlus ja kliiniliselt õige käsitlus on hoopis teine. Sellest kujuneb konflikt ja loomulikult inimesele ei meeldi öösel tulla omaksele järele. Ta eeldas, et ta saab öö rahulikult magada, tema ööuni sai rikutud ja sellest tekkis vaidlus," võttis Põlluveer vahejuhtumi kokku.

Põlluveer rõhutas, et kedagi ei lükata ustest välja ilma, et ollakse veendunud, mis patsiendist saab. "Kui inimene on sellises seisu, et teda ei saa haiglast välja saata, siis me otsime nii kaua, kui leiame kellegi, kes saab tulla talle vastu."

Ta lisas, et hädavajadusena on inimesed EMO-s olnud ka kaks ööpäeva. "Lihtsalt sellepärast, et kiirabi leidis täiesti abitu vanapaari kodust, nende ravi oli soe söök ja jook, nad vajasid hoolekannet ja see juhtus kõik reede õhtul, nädalavahetusel hoolekandeasutused ei tööta riigis. Häda korral tegime ka seda."

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et vanahärraga juhtunu pole erand ning patsiendiesinduseni jõuab 5-6 sarnast kaebust aastas.

"Eriti drastilised on juhtumid öösel haiglast väljatõstetud inimestega, kes elavad maal. Kui kedagi vastas pole ja bussid on sõitmise lõpetanud, siis on juhuseid, kui inimene jäigi sõna otseses mõttes tänavale," rääkis Ilves.

"Praegu koostööd haigla ja sotsiaalhoolekande vahel praktiliselt ei toimu. Sisuliselt ongi niimoodi, et kõik see, mis jääb haiglauksest väljapoole, haiglat enam ei huvita," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: