Ettevõttele, mis on rikkunud looduskaitseseadust, saab praegu määrata kuni 3200 euro suuruse trahvi. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasmaa sõnul on nõnda väike trahvisumma oma aja ära elanud, vahendasid ERRi raadiouudised.

"See on viinud tihtipeale ka selliste olukordadeni, kus juriidiliste isikute jaoks on see kulu, millega on juba arvestatud. Mõni aasta tagasi oli arutelu keskmes mingifarmide teema ja see, et kuidas nad on üles ehitatud, ei vasta tingimustele. Sealt koorus küll välja mitmeid juhtumeid, kus kahtlemata peeti lihtsamaks trahv ära maksta kui nõudeid arvestada," rääkis Aasmaa.

Nii saigi looduskaitseseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsusse kirja plaan tõsta juriidiliste isikute trahvimäär kümnekordseks egk 32 000 euroni. Aasmaa ei usu, et selline muudatus liialt järsk oleks.

"Kui vaatame karistusseadustikku, siis see võimaldaks määrata selleks määraks praegu kuni 400 000 eurot," märkis looduskaitseosakonna juhataja.

Teine oluline muudatus ehk ulukifarmide keelamine puudutab pigem tulevikku. Nimelt on Eestis alla 20 ulukifarmi, kus peetakse kas hirvesid või faasaneid. Varem oli ka metsseafarme, kuid sigade Aafrika katk tegi sellele ettevõtmisele lõpu. Küll aga tõdeb Taimo Aasmaa, et nii hirve- kui faasanifarme tuleb üha juurde.

Mis on on selles halba, kui inimesed jahimeeste tarvis ulukeid kasvatavad? Hirvede puhul on põhimureks loodusesse püstitatud aiad ja teisalt see, et aiad loomi kinni ei pea.

"Eks need alad on ju hästi suured, kuni tuhat hektarit. Kõik see on aiaga piiratud ja seal peetakse tihtipeale loomi, kes on meile veetud välismaalt sisse toodud. Seeläbi kannatab nii meie enda vabalt elavate loomade liikumine kui pääsevad loomad sealt sageli ka välja ja toimub segunemine meil looduses elavate isenditega," selgitas Aasmaa.

Ehkki mõlemad tema välja toodud argumendid käivad pigem hirvekasvatuse kohta, soovitakse seadusemuudatusega ära keelata pea kõigi jahiulukite kasvatamine ning lubada erandina ainult karusloomi pidada.

Kuusalu vallas juba kuuendat aastat faasaneid kasvatav Ilvard Eeriksoo loodab siiski, et tema oma tegevust lõpetama ei pea, sest tema aiad pole suured ning Suurbritanniast toodud faasanid ei kujuta tema hinnangul loodusele ohtu. "Faasan ei pane ju oma mune kellegi teisega ühte kappi. Ta on võõrliik, Eestis ei ela ja ise ei ela ka talve üle," märkis ta.

Eeriksoo kasvatabki faasaneid jahimeestele. Kliendi tellimusel viiakse mõned linnud metsa ning hiljem lähevad püssimehed ühes koertega lindudele järele.

See, kas elusaid farmiulukeid ikka tohib jahikoerte väljaõpetamiseks kasutada, on omaette küsimus. Äsja maalekolinud perele tähendaks seadusemuudatus aga ilmselt tagasi linna minemist.