Ida-Virumaal aastaga koondatud 1200 inimesest on pooled uue töö leidnud ({{commentsTotal}})

Põlevkivi kaevandamine.
Põlevkivi kaevandamine. Autor/allikas: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Koondamised Ida-Viru suurettevõtetes nagu Viru Keemia Grupp (VKG), Nitrofert ja Eesti Energia tõid töötukassale viimase aasta jooksul pea 1200 uut klienti, kuid praeguse seisuga on umbes pooled neist uue töö leidnud.

Märgatavat rolli mängis selles VKG, mis tänu vanade õlitehaste taaskäivitamisele 350 töötajat töötukassast tagasi võttis, vahendasid ERRi raadiouudised.

Töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahk kinnitas, et poolte koondatute töölerakendamine on hea tulemus ja selle taga on nii tööturumeetmete mõju kui ka töötukassa inimeste pühendunud töö. Vaatamata sellele, et Ida-Virumaa on jätkuvalt Eesti kõrgeima töötuse määraga maakond, langeb töötute osakal pidevalt.

"Märtsi lõpuks oli meil kõige suurem töötuse protsent viimaste aastate jooksul - 12,2 - ja see on nüüd iga nädalaga langenud. Tänaseks on see 9,8 protsenti. Nii et 0,2 protsendipunkti iga nädal on see langenud. Eelmisel nädalal oli isegi nii, et uusi registreeritud töötuid tuli 312 arvele, aga samas ikkagi üldine miinus oli 84 inimest, nii palju ikkagi liigub tööle," rääkis Teelahk.

Töötukassa andmeil on põlevkivisektorist koondatutest sadakond asunud tasemeõppesse ja kaheksa läinud omandama kõrgharidust.

Prageu on töötukassal Ida-Virumaal pakkuda 765 töökohta, samas töötuid on üle 6000. Töötukassa peab läbirääkimisi ettevõtetega, kes võiksid maakonnas uusi töökohti avada.

"Maikuust rakendus töökoha loomise toetus ja nüüd on kolm ettevõtet, kes on juba üle 20 inimese tööle võtnud ja mul on nimekirjas 17 tööandjat, kellega me sellist tööd teeme. Niisama need inimesed tööd ei leia," tõdes töötukassa esindaja.

Teelahki hinnangul põlevkivisektorisse töökohti massiliselt enam ei teki. Lootus on teist tööstusharudel, näiteks metalliettevõtted Narva ja Kiviõli piirkonnas, aga mööblitootjad ja teenindusettevõtted. Samas takistab koondatutel uut tööd leida ka vähene mobiilsus, näiteks Kohtla-Järvel elavad inimesed peavad Sillamäel töötamist liiga kaugeks.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: