Raiejääkide väljavedu ei tasu metsaomanikele end ära ({{commentsTotal}})

Metsaomanike sõnul on energiatootmiseks sobivate raiejääkide hind langenud nii madalale, et selle väljavedu ja müük ei tasu enam ära.

Olukord võiks paraneda, kui kvoodikaubanduse jõustumisel järgmisel aastal hakkab Eesti Energia oma Narva jaamades jälle massiliselt puitu põletama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui energia lõpptarbijale maksab praegu keskmiselt 40 - 50 eurot megavatttunni eest, siis metsaomaniku kätte jõuab sellest 43 senti, mis ei motiveeri raiejääke turule tooma.

Erametsaliidu juhatuse aseesimees Mikk Link selgitas, et kui hind on madal, siis just raidmete osakaal ehk oksad ja ladvad, mida võimalik hakkepuiduna kasutada, jäävad metsa. "Nende väljatoomine on küllaltki kulukas tegevus ja kui selle eest ei maksta piisavalt hinda, siis oksi kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks."

Veel 2012. aastal oli hind Lingi sõnul neli korda kõrgem. Mäletatavsti see oli ka aeg, kus Eesti Energia Narva jaamades puitu põletas ja peale selle lõpetamist hind tasapisi langes. "Tänaseks on see jõundud tasemeni, kus enam metsaomanikul ei ole mõttekas seda välja tuua," ütles Link.

Vähesel määral kasutatakse Narva elektrijaamades puitu praegugi, kuid juba olemasolev tehniline võimekus lubaks hoopis rohkemat.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et valmisolek on olemas. "Me suudaksime täna Narva jaamades biomassist toota umbes neljandiku Eesti elektrivajadusest, kuskil 2-2,5 teravatt-tundi. See on päris märkimisväärne kogus," rõhutas ta.

Erinevalt koostootmisjaamadest Eesti Energia praegu biomassi kasutamise eest toetust ei saa. See olukord peaks muutuma järgmisel aastal, kui Eesti Energia saaks müüa välismaale taastuvenergia kasutamise kvoote.

"Hea mõte on olemas, aga see peab formuleeruma veel elektrituru seadusesse, mis paraku ei ole veel palrlamenti jõudnud. See protsess on nüüd olnud pisut pikem kui lootsime, aga usun, et sügisesel perioodil ta saab ka vastu võetud ja siis saame hakata Euroopas konkureerima," lisas Sutter.

Tõsi, pole sugugi kindel, et Narva jaamad hakkavad ostma kogu vajamineva biomassi Eesti metsaomanikelt. Sutteri sõnul on Sillamäe sadam lähedal ja kui kasulikum on tuua puit näiteks Venemaalt või Lätist, siis nii ka tehakse.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: