Kütt: SDE ei toeta pensioniea tõstmist ({{commentsTotal}})

{{1473869642000 | amCalendar}}
Helmen Kütt
Helmen Kütt Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaaldemokraadid ei toeta ideed tõsta pensioniiga 70 eluaastani, kinnitas endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (SDE).

"Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks järsuks ja jäigaks sammuks. Inimesed on erinevad ning ka nende soov ja ka võimalus edasi töötada või pensionile minna on erinev – me võiksime tõsiselt arutada oluliselt paindlikumat lähenemist pensionieale ehk nn paindlikku pensionile siirdumise võimalust," rääkis Kütt.

"Kui inimene tunneb näiteks 65-aastaselt, et paras aeg on pensionile minna, siis olgu tal selleks võimalus. Kui ta tahab aga tööl käia täis- või osaajaga, siis olgu ka see lihtsalt korraldatav. Vastavalt kujuneksid ka pensioni väljamaksed erinevaks. Kõigile ühe jäiga vitsaga löömine ei sobi aga mitte," rõhutas ta.

Küti seisukohale järgnes ametis olevalt sotsiaalkaitseministrilt Margus Tsahknalt reaktsioon sotsiaalmeedias, kus ta süüdistas Kütti rahvale valetamises:

Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: