Rahandusministeerium ei toeta energiajookide aktsiisi ({{commentsTotal}})

Energiajoogid kaupluses.
Energiajoogid kaupluses. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et energiajookide aktsiisiga maksustamine oleks majanduslikult kahjulik ning terviseedendusele kaasa ei aitaks.

Vastuse, kas maksustada võiks hoopis kõik karastusjoogid, loodab sotsiaalministeerium saada oktoobris, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui valitsus oma nelja aasta tegevusplaani kokku pani, jõudis sinna sotsiaaldemokraatide survel sisse ka ülesanne analüüsida, kas ja kui palju võiks maksustada energiajooke.

Nüüd on analüüs valmis ja vähemalt rahandusministeeriumi hinnangul selge, et energiajookide maksustamisest mingisugust tulu ei tõuse. Puht rahaliselt tekiks taolisest maksust riigile isegi lisakulu, tõdeb rahandusministeeriumi aktsiisiosakonna peaspetsialist Dina Isand

Ühtlasi tekib takistus energiajoogi defineerimisega. Ehk kuidas otsustada, kui suure kofeiinisisaldusega jook on energiajook ja kui suure sisaldusega lihtsalt karastusjook. Veel enam, kui energiajoogi olemus ka suudetakse täpselt ära määratleda, siis eraldi maksustada neid ikka ei tohiks. Nimelt tõdeb Dina Isand, et sellist maksustamist võib pidada keelatud riigiabiks teistele karastusjookidele.

Samuti ilmneb analüüsist, et energiajookide turuosa ülejäänud karastusjookide hulgas on kõigest viis protsenti, ehk suuremat abi poleks kõrgemast maksumäärast ka rahvatervise arendamisele.

"Energiajoogi kahjulikkus seisneb kahes komponendis, suhkrus ja kofeiinis. Tegelikult lapsed vanusegrupis kuni 6. klass tarbivad energiajooke suhteliselt marginaalselt," märkis Isand.

Tervis- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on välja tulnud ka mõttega, et kõrgema maksumäära võiks saada kõik karastusjoogid. Ning seda taas rahvatervise huvides. Rahandusministeeriumi koostatud dokumendist tuleb välja, et 10-17-aastased noored tarbivad päevas ligi kolm ja pool korda rohkem suhkrut, kui neile tegelikult tarvis.

Samas on karastusjookide osakaal kogu magusatarbimises kõigest kümme protsenti. Ehk suur osa üleliigsest magusast tuleb muudest maiustest. Seda, kuivõrd kasulik või kahjulik kõigi karastusjookide maksustamine tegelikult on, loodab sotsiaalministeerium teada saada oktoobrikuus, mil rahandusministeeriumi analüüsi kõrvale valmib ka sotsiaalministeeriumi analüüs.

Toimetaja: Priit Luts



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: