USA leibkondade sissetulek tegi suurima kasvu alates 1960ndatest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA statistikaameti andmetel tegi Ühendriikides leibkondade mediaansissetulek 2015. aastal suurima kasvu alates 1968. aastast, kui mediaansissetulekuid arvutama hakati.

USA majandus on taastunud 2008.-2009. aastate suurest majanduskriisist seni üsna ebavõrdselt - rikkamad on kriisieelse ajaga võrreldes palju rikkamad, kuid keskklassi ja vaesemate leibkondade sissetulekud pole tõusnud. Teisipäeval avaldatud USA statistikaameti andmed üllatasid paljusid, kui näitasid ootamatult häid numbreid pea kõigile, vahendasid ERRi raadiouudised.

Mullu kasvas USA leibkondade sissetulek 5,2 protsenti isegi pärast inflatsiooni sissearvestamist. Tegemist oli suurima aastase kasvuga alates 1968. aastast, kui mediaansissetulekuid arvutama hakati. Kuid sellega head uudised ei piirdunud. Allpool vaesuspiiri elavate ameeriklaste hulk vähenes 3,5 miljoni võrra 43,1 miljoni inimeseni. See tähendab, et nüüd elab allpool vaesuspiiri 13, protsenti ameeriklastest võrreldes 14,8 protsendiga aasta varem.

Tervisekindlustuseta inimeste hulk langes samuti ning nüüd on 91 protsendil ameeriklastest mingi tervisekindlustus olemas. Samuti vähenes 2015. aastal sissetulekute sooline ebavõrdsus, samas saavad naised täistööaja eest ikkagi vaid 80 protsenti sellest, mis mehed.

Mitme majandusanalüütiku hinnangul on tegemist lõpuks ometi märkidega, et taastumine 2008.-2009. aasta majanduskriisist on jõudnud nüüd keskklassi ja madalamate sissetulekutega ameeriklasteni. Seni oli kriisist kõige paremini taastunud vaid ülirikkad, Berkley ülikooli professori Emmanuel Saezi hinnangul need, kes kuuluvad kõige jõukama ühe protsendi hulka. Taastumine on olnud ebaühtlane ja kuigi näiteks aktsiaturud jõudsid kriisieelsele tasemele tagasi juba kolm aastat tagasi, pole tegelikult jõukus ega reaalsed sissetulekud sinna veel jõudnud.

Sellele viitas ka ajalehe Wall Street Journal Washingtoni büroojuht Jerry Seib, kelle hinnangul on see põhjus, miks ameeriklased ei ole eufooriliselt president Barack Obamat majanduse taastumise pärast kiitmas.

"Need uudised tähendavad, et leibkondade mediaansissetulekud on ikka veel 1,6 protsenti madalamad kui 2007. aastal. Sisuliselt tähendab see, et üheksa aastaga on sissetulekud langenud. Kui vaadata leibkondade jõukust - kui palju vara neil on, mitte kui palju nad teenivad -, näeb sama tulemust," rääkis Seib.

Ta lisas, et jõukuse mediaantase on ikka veel madalamal kui 2007. aastal ja mure on arusaadav. "Inimesed said vastu pükse selle majanduskriisi ajal 2008. aastal, nad saavad sellest hästi aru ja neil on õigus, et nad pole veel lõpuni sellest taastunud. Ja need on üheksa pikka aastat rahulolematust. Seega on õige, et kui vaadata trende, on need üsna lootustandvad. Aga kui vaadata absoluutarve, astuda samm tagasi ja vaadata laiemat pilti, pole see väga rõõmustav," nentis ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: