Tsahkna: suhtumine pensionireformi näitab, kas Rõivasel on julgust või mitte
Valitsusele täna pensionisüsteemi muudatusettepanekuid tutvustav sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul näitab peaminister Taavi Rõivase suhtumine muudatusplaanidesse, kas tal on julgust või mitte. Pensionireformi arutavad ministrid taas kuu aja pärast.
Kolmapäeval avalikustas Tsahkna sotsiaalministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ja neljapäeval käis ta neid ideid tutvustamas valitsuses, kes jätkab arutelu kuu aja pärast, kui kuid lepiti kokku peamised suunad ning sotsiaalministeerium jätkab analüüsimist. Tsahkna ütles, et jäi aruteluga väga rahule ja asi liigub soovitud suunas.
Tsahkna rääkis "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et loodetavasti on valitsusel julgust tõsistele probleemidele otsa vaadata.
"See on väljakutse peaminister Taavi Rõivasele, et kas on julgust või ei ole. Valetamine omaenda rahvale, pettuses elamine peaks ära lõppema," lausus ta.
Tsahkna sõnul on viimase kümne aasta jooksul päris mitu valitsust pidanud pensionisüsteemile otsa vaatama, aga midagi otsustada ei ole julgetud.
"See on probleem, mida me ei ole edasi lükanud, vaid me ei ole isegi julgenud sellest rääkida. Probleem on selles, et seetõttu, et meid sünnib vähem, me elame kauem ja meie tööealisi inimesi jääb vähemaks, ei ole [praegune pensionisüsteem] lihtsalt jätkusuutlik," ütles minister.
Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.
Lisaks paneb ministeerium ette, et pensioniiga oleks paindlik, võimaldades soovijail varem pensionile minna, sel puhul on aga ka pension väiksem. Kauem töötajad saaksid aga selle võrra suuremat pensioni.
Rõivas kahtleb, kas 70 on mõistlik pensioniiga
Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei ole Euroopas oma 65-aastaste pensionieaga kuidagi halvas kirjas ning riike, kus see iga ulatuks 70ni, ta ei tea.
"Pensionisüsteemi üks selge eesmärk on pakkuda kindlustunnet vanaduspõlveks. Iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Öelda üleöö, et nüüd otsustame tõsta pensioniiga - nii ei tehta ja seda ei ole ka õnneks vaja," lausus ta.
"Meil on pensionisüsteemi jätkusuutlikkus põhjalikult läbi arutatud 2009. aastal, mil tehti otsus, et 2026. aastaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastani. See vastab neile võimalustele, mis meil kümne aasta pärast on. 2026. aastani võib kindlalt muretu olla," lisas Rõivas.
Peaminister märkis, et kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluaea kasvuga või on vaja muud lahendust, seda arutatakse, aga kindlasti ei saa otsused tulla üleöö.
"Siin ei tasu üle segi ajada termineid "kiirustamine" ja "otsustamatus", mis ei ole kindlasti sünonüümid," rõhutas ta. "Teemaga tegeleda tuleb. Igal juhul ei ole mõtet asjade ees, mis juhtuvad 50 aasta pärast, silmi kinni pigistada. Aga kas nüüd kohe 70 aastat, selles ma julgeks kahelda".
Lisaks tasuks Rõivase sõnul pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tegelda ka terviseteemaga, et vähem oleks neid, kes näiteks tervise pärast enne pensioniea saabumist tööl käimisest loobuvad.
Keskerakondlane Viktor Vassiljev on kriitiline
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Viktor Vassiljevi sõnul on Tsahkna pensioniea tõstmise plaan emotsionaalne väljahõige, mida ei tasu võtta liiga tõsiselt.
Vassiljevi hinnangul ei tasu Tsahkna plaani tõsta pensioniiga 70. eluaastani võtta liialt tõsiselt. "Tegemist emotsionaalse väljahõikega, mille reaalsuseks saamist ma vähemalt esialgu ei usu," lausus Vassiljev pressiesindaja teatel.
"Ministri ettepanek ei tundu mulle reaalsusega kooskõlas olevat," rääkis Vassiljev. "Ministrile tuleks justkui üllatusena asjaolu, et Eesti elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada. Esimene samm ei tohi aga olla mitte pensioniea tõstmine, vaid selle asemel tuleks mõelda, miks lahkuvad noored ja elujõulised inimesed, kes meie tervishoiu- ja pensionisüsteemi üleval hoiavad. Tegeleme parem selle probleemiga, mitte ärme tekita uusi rumalusi juurde."
Toimetaja: Karin Koppel, Priit Luts