Uudistepäeva kokkuvõte: kõrgharidus ei anna Eestis suurt palgalisa, Tsahkna ootab Rõivaselt pensionireformis rohkem julgust ja UEFA superkarikafinaal tuuakse Eestisse
Siin on tänase päeva olulisemad uudised, mis 15. septembrist kaasa võtta.
OECD raport: Eestis ei anna kõrgharidus tööturul piisavat palgalisa
Kui Euroopas saab kõrgharidusega inimene keskharidusega töötajast keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, siis Eestis annab kõrgharidus vähem kui kolmandiku jagu suurema palga. See võib hakata tähendama, et inimestel pole tulevikus kõrghariduse omandamiseks enam piisavat motivatsiooni. Täna esitletud OECD raport “Haridus lähivaates” toob taas välja, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal olnud ajalooliselt kõrge.
Kõrgharidusega täiskasvanuid on 38 protsenti, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest 36 protsendist. Kõrgharituid on nii nooremate ehk 25–34-aastaste hulgas kui ka vanemates põlvkondades (55–64aastased), kellest on kõrgharidus 35 protsendil.
Samas annab aga raport hoiatava noodi: majanduslik tasuvus ja kõrghariduse kasumlikkuse madal tase Eestis võivad viia otsuseni jätta kõrgharidus omandamata. Teisisõnu ei anna kõrgharidus tööturul sedavõrd suurt palgalisa, et see motiveeriks inimesi õppima ülikoolis.
Värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et põhjusi selleks on mitu. „Üks on seotud sellega, et väga palju kõrgharidusega inimesi töötab ametikohtadel, mis ei eelda kõrgharidust. Kõrgharidust nõudvad ametikohad on kõrgema palgaga.“
Teise põhjusena toob Maris Lauri välja, et kindlasti on nende hulgas vanemaid inimesi, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal ega tööta praegu erialasel tööl. Samuti on kõrgharitud noori, kes ei ole leidnud tööd, mis seda kõrgharidust nõuaks.
Tsahkna: suhtumine pensionireformi näitab, kas Rõivasel on julgust või mitte
Valitsusele täna pensionisüsteemi muudatusettepanekuid tutvustav sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul näitab peaminister Taavi Rõivase suhtumine muudatusplaanidesse, kas tal on julgust või mitte.
Eile avalikustas Tsahkna sotsiaalministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ja täna läheb ta neid ideid tutvustama valitsusele.
Tsahkna ütles "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et loodetavasti on valitsusel julgust tõsistele probleemidele otsa vaadata.
"See on väljakutse peaminister Taavi Rõivasele, et kas on julgust või ei ole. Valetamine omaenda rahvale, pettuses elamine peaks ära lõppema," lausus ta.
Tsahkna sõnul on viimase kümne aasta jooksul päris mitu valitsust pidanud pensionisüsteemile otsa vaatama, aga midagi otsustada ei ole julgetud.
Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei ole Euroopas oma 65-aastaste pensionieaga kuidagi halvas kirjas ning riike, kus see iga ulatuks 70ni, ta ei tea.
"Pensionisüsteemi üks selge eesmärk on pakkuda kindlustunnet vanaduspõlveks. Iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Öelda üleöö, et nüüd otsustame tõsta pensioniiga - nii ei tehta ja seda ei ole ka õnneks vaja," lausus ta.
Valitsus jõudis kõigi eripensionide kaotamises üksmeelele
Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
„Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud,“ lausus peaminister Taavi Rõivas.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Otsusega oli rahul ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Mul on hea meel, et jõudsime täna otsusele kaotada kõik eripensionid, kuid samas andsime kindlustunde neile, kes on täna kaitseväe- ja politseiteenistuses."
2018. aasta UEFA superkarikafinaal toimubki Eestis
UEFA täitevkomitee otsustas täna, et maailma klubijalgpalli üks tippmänge, UEFA superkarikafinaal toimub Eesti vabariigi 100. sünnipäeval Tallinnas. Mäng leiab aset 14. augustil 2018 A. Le Coq Arenal.
UEFA superkarikafinaalis kohtuvad UEFA Meistrite liiga ja UEFA Euroopa liiga valitsevad võitjad. Tegemist on Euroopa klubijalgpalli hooaja avalahinguga, millest vahendavad telepilti üle 200 riigi. Viimasel korral jälgis mängu otseülekande vahendusel ligi 50 miljonit inimest.
„Kahtlemata on tegemist suure tunnustusega Eesti jalgpallile ja kingitusega Eesti jalgpallisõpradele. Meistrite liiga ja Euroopa liiga võitjate kohtumine on klubijalgpalli absoluutne tippmäng, mis kunagi Eestis toimuma saab. Soovin tänada kõiki, kes selle otsuse sündimisele kaasa aitasid, nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse kui ka jalgpalliliidu tasandil,” ütles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile
Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.
Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.
Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.
Tänavu on enim mobiilikliente kaotanud Tele2
Tänavu esimese kaheksa kuuga on enim mobiilikliente kaotanud Tele2, kliendid on neile pea võrdselt eelistanud nii Teliat kui Elisat.
Esimese kaheksa kaotas Tele2 kokku 2515 numbrit, seevastu Telia võitis kokku juurde 1336 ning Elisa 1186 numbrit.
Tele2 klientuur on vähenenud pea igal kuul, üksnes märtsis ja augustis oli nende saldo positiivne.
Toimetaja: Merit Maarits