Maris Lauri ei poolda hariduskulude fikseerimist ({{commentsTotal}})

Vastne haridus- ja teadusminister Maris Lauri ei poolda kindla protsendi riigi tulude suunamist haridusvaldkonda, vaid leiab, et see võib arengut pärssida või hoopis viia ülearusele kulutamisele.

"Haridusele tuleb kulutada nii palju kui vaja. Mulle ei meeldi, et paneme numbrid lukku, siis võib-olla on nii, et kulutame asja eest teist taga," rääkis Lauri (Reformierakond) ETV vestlussaates "Kahekõne."

Lauri märkis, et kui praeguseks on valitsuses alanud läbirääkimised tuleva aasta riigieelarve üle, siis teised ministrid on pikemalt asja sees olnud, kuid tema alles alustas. "Ma tean, et rahandusminister ütleb, et raha pole, aga ma arvan, et ta saab aru - on asju, mis tuleb ära lahendada ja teha. See on poliitilise otsustamise koht."

Finantseerimise poolelt on Lauri sõnul üks asi õpetajate palkade küsimus, kuid teiselt poolt koolivõrgu ümberkorraldus. "Kui vaatame Eesti asustusmustrit, siis näeme, et inimesed on ümber paiknenud ja muud asutused seda oma tegevuses järgivad, aga eks haridussüsteem on konservatiivne," tõdes Lauri, miks koolivõrgu ümberkorraldamine on komplitseeritud.

Kui kool kuulub omavalitsusele, siis Lauri ütles, et viimane peab ka otsuse langetama, kas seda edasi pidada või sulgeda, riik saab üksnes nõu anda. Samuti pole Lauri hinnangul alati vaja riigigümnaasiumi, kui omavalitsus saab ise gümnaasiumi pidamisega hakkama.

Lauri avaldas lootust, et õpetajate palga küsimus pole enam nii terav, kui aastate eest. "Palga kaudu saab ütelda, kuidas sriik väljendab oma seisukohta, et õpetajana töötades saab inimene tagada oma heaolu. Hea õpetaja peab ka tundma, et ta muudab midagi. Õpetajad kasvatavad ju sisuliselt uut põlvkonda ühiskonda," rääkis Maris Lauri.

"Ma arvan, et suuremad pinged maha võetud. Õpetajate palgatõus on viimase paari kolme aasta jooksul olnud üsna korralik. Probleem on see,et väiksemates koolides pole õpetajatel täiskoormust. Koolivõrk selline nagu ta on, näiteks mõnes koolis pole piisavalt õpilasi ja tunde. On üks võimalus, et õpetaja töötab mitmes koolis," arutles Lauri.

"Haridusvaldkonnas liigset palgakasvu ei ole," ütles Lauri, viidates ehitajate palgatõusule majandusbuumi ajal aastate eest.

Kuigi viimasel ajal on palju rõhutatud kutseõppe olulisust, ei maksa Lauri sõnul unustada, et tähtis on ka kõrgharidusega inimeste osakaal. "Kõrgharidus ei ole niivõrd see, et annab ameti, vaid mõtlemisvõime, kui inimesel on süstemaatiline mõtlemisvõime ja alusteadmised, siis selle peale saab omandada spetiifilisi oskusi. Kutseharidus annab seda ka, kuid viimase puhul põhirõhk ikkagi oskustel."

Toimetaja: Indrek Kuus



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: