Ekspertide sõnul tuleb pensioniea tõsmisel arvestada inimeste tervist ja olukorda tööturul ({{commentsTotal}})

Ametiühingud ja eksperdid leiavad, et pensionisüsteemi reformimine on tulevikuväljavaateid arvestades vajalik, aga pensioniea tõstmisel tuleb arvesse võtta meie inimeste kehva tervist, napivõitu ümberõppevõimalusi ja olukorda tööturul.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pensioniiga ei saa tõsta seni, kuni inimeste tervis ja ümberõppevõimalused ei parane. Neil põhjustel ei vea inimesed tööl välja tänasegi pensionieani, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänane seis on see, et kui me jätkuvalt 59-aastaselt kukume turult ära ja pensioniiga on 70, siis tegelikult on see ju 11 aastat sellist aega, kus riik meie käest maksu ei saa ja me ise oleme väga hädas," selgitas Peterson.

Kui keskmine eluiga on Eestis pärast 1990. aastate tagasilööki pidevalt vaikselt ülespoole rühkinud, jõudes juba 77,7 aastani, siis tervemaks ei ole me viimastel aastatel muutunud. Viimased paarkümmend eluaastat seisab eestlane silmitsi mitmesuguste tervisehädadega.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus soovitab kindla vanuse asemel pensioniiga paindlikumalt määrata.

"Üks kõige lihtsamaid viise on elueaga sidumine, kuid on võimalik ka täpsustatumate näitajatega nagu tervelt elatud eluaastatega, kuid seal mitte kogu tervelt elatud elu eluaastatega, vaid selle osaga, mille puhul me ütleme, et inimene on oma elus oluliselt piiratud," selgitas Sakkeus.

Näiteks Eesti meeste puhul on keskmine eluiga praegu 72,5 aastat, tervena elatakse sellest 53 aastat ja oluliste tervisest tulenevate piiranguteta veidi rohkem - 59 aastat. Naistel on need numbrid EUROHEX-i andmebaasi põhjal vastavalt 82, 57 ja 64.

Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et tänast pensionisüsteemi ei ole tulevikus lihtsalt võimalik ülal pidada ja loodetevasti on tulevased 70-aastased sama tegusad kui tänased 60-aastased. Noortel ei tasu tema sõnul vanas eas palmi all peesitamisele loota.

"Kindlasti mingi pension jääb, aga ma arvan, et kindlasti parem kui pensionifond, on investeerida lastesse, kes võib-olla raskel ajal aitavad. Jääda ainult lootma pensionisammastele - mina seda ei teeks," ütles Eamets.

 

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: