Oviir tahab langetada suurtarbijate elektriaktsiisi määra miinimumini ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Ettevõtlusminister Liisa Oviir on saatnud valitsuskabinetile ettepaneku vähendada mahuka elektritarbimisega ettevõtete elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu EL-i lubatud miinimumini, mis vähendab nende energiakulusid keskmiselt 12 euro võrra megavatt-tunni kohta.

Selleks tuleks täiendavale elektrienergia tarbimismahule üle 30 gigavatt-tunni aastas kehtestada elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu Euroopa Liidu regulatsioonides lubatud miinimummäärad, kirjutab Oviir valitsusele esitatud ettepanekutes. See tähendab, et 30 gigavatt-tunni ulatuses maksab ettevõtja aktsiisi ja taastuvenergia tasu seni kehtinud regulatsiooni alusel ja üle 30 gigavatt-tunni tarbitud elektrienergia maksustatakse aktsiisi ja taastuvenergia tasude lubatud miinimummääraga.

Antud soodustus aitaks tuua Eestisse täiendavaid uusi investeeringuid, eelkõige projektidesse, kus lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta ületab oluliselt sektori ja Eesti keskmist, märgib Oviir, lisades, et energiamahukate ettevõtete otsuse tegemisel on peamiseks kaalukohaks elektrienergia lõpphind, mis ei ole võrreldes teiste piirkonnas olevate riikidega konkurentsivõimeline. "Eesti on hetkel konkurentsivõimeline väga kitsas ettevõtte kulustruktuuri vahemikus. Tööjõumahuka tööstuse puhul on lähinaabritest parem valik Poola või Leedu, energiamahuka tööstuse puhul Põhjamaad."

Elektrienergia lõpphind koosneb elektrienergia enda hinnast, võrguteenuse hinnast, elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kuna Eestis on avatud elektriturg, kus hinnad on juba langenud ja võrguteenuste hind sõltub võrguettevõtte hinnakirjast, on valitsusel võimalik elektrihinda suurtarbijale mõjutada esiteks võrguteenuse kulu osa loobumisega ning teiseks elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu vähendamisega.

Alandades EL-i miinimummäärade kohaselt 2018. aastast elektriaktsiisi määra 85 protsendi võrra, väheneks riigi maksutulu aastas 2,97 miljoni euro võrra. Taastuvenergiatasu samaväärne vähenemine 30 gigavatt-tundi aasta tarbimist ületavale osale tähendaks 7,4 miljoni euro ulatuses aastaste tasude suurendamist teiste tarbijate jaoks, kui puudub selleks kompensatsioonimehhanism.

Ka võrguteenuse hinnastamispõhimõtete muutmine tähendaks automaatselt, et suurtarbijatele tehtud soodustuse kulu kandub üle teistele turuosalistele juhul. Samas saab ettevõtja teatud tingimustel võrguteenusest loobuda, sõlmides elektrienergia tootjaga otseliini lepingu. Selline lähenemine võimaldab tekitada konkurentsieelise läbi väheneva võrguteenuse hinna, märgib Oviir.

Otseliini rajamise lubamise puhul oleks Oviiri sõnul tegemist iga olukorra individuaalse analüüsimisega. Kui analüüsi käigus selgub, et otseliini rajamine panustab elektrienergia tarbimise mahu kasvu, panustab täiendavatesse töökohtadesse ja maksulaekumisse ega too kaasa teiste tarbijate võrguteenuse hinna kasvu, võib otseliini rajamisega nõus olla.

Oviir toob välja ka 10 ettevõtmist, mis on liigkõrgete hindade tõttu jätnud Eestisse investeerimisotsuse tegemata, millest kolme jaoks muutuks Eesti peale vastavate muudatuste tegemist soodsaima kulubaasiga riigiks. Näiteks see tähendaks Eestile täiendavat tööjõumaksu 7,1 miljonit eurot aastas. Peale selle tuleks riiki 500 uut töökohta ning 338,5 miljonit eurot investeeringuid, elektritarbimist lisanduks 469 gigavatt-tunni ulatuses lisanduks elektritarbimist ja vähendatud määraga aktsisii 561 800 eurot.

Ettepanekute eesmärgiks on uued täiendavad investeeringud nii Eesti turule potentsiaalselt sisenevatelt uutelt ettevõtjatelt kui ka siin juba tegutsevatelt ettevõtjatelt. Lisaks suureneb praegu turul tegutsevate ettevõtete toodangu konkurentsivõime eksportturgudel.

Haavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell tegi mullu oktoobris MKM-ile pöördumise, milles soovis, et riik kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.

Toimetaja: Priit Luts



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: