Narva koolitüdruku Darja surm tõi kuriteokahtlustuse kahele noormehele ({{commentsTotal}})

{{1474257701000 | amCalendar}}

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on Narvas mullu detsembri alguses 14-aastase koolitüdruku Darja tapmises kahtlustatav 1997. aastal sündinud noormees ning teist 1997. aastal sündinud noormeest kahtlustatakse tapmise varjamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et tapmises kahtlustatav noormees kannab aasta algusest vanglakaristust röövimiste eest ning tapmise varjamises kahtlustatav noormees on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja temalt on võetud allkiri elukohast mitte lahkumise kohta.

"Praeguseks võime öelda, et neiu surm saabus lämbumise tagajärjel," ütles Gross.

Grossi sõnul on kahtlustatavad praeguseks andnud ütlused põhjalikumalt, kui mullu detsembris.

"Kõik, mis puudutab kuritegu, sellele eelnenud ja järgnenud sündmusi jäävad avamiseks kohtusaalis," kinnitas Gross ja lisas, et ka kogutud tõendid avaldatakse kohtus.

Gross kinnitas, et juhtum pole seotud alkoholi või narkootikumidega.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup ütles, et kuigi neiul ei olnud otseselt vägivallale viitavaid tundemärke, siis tehti surma põhjuse selgitamiseks ekspertiis.

Tema sõnul peeti juba eelmise aasta lõpus noormehed kinni, kuna neid kahtlustati neiu surma põhjustamises ettevaatamatusest, kuid esialgu ei olnud tõendeid, et kahtlustada neid tahtlikus tapmises ja nad tuli vabastada.

"Kuid uurimine jätkus ja kontrolliti ka teisi versioone, mis aga ei leidnud kinnitust. Mais esitasime neist ühele noormeestest kahtlustuse neiu tapmises ja teisele tapmise varjamises," ütles Kruup.

Kruubi sõnul ei olnud antud juhtumis tegemist juhusliku kuriteo ohvriks langemisega ning ohver ja kahtlustatavad olid omavahel tuttavad.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutused täitnud inimeste ootusi ning möödunud aasta ühe kõige enam avalikkust šokeerinud kuriteoga seotud kahtlustatavad on välja selgitatud ning nad saadetakse lähiajal kohtu ette.

"Raskete kuritegude avastamiseks on olulised nii uurijate, prokuröride ja ekspertide professionaalsus kui ka seaduses ettenähtud tööriistad ja võimalused. Kõnealuse kuriteo lahendamine on olnud politsei ja prokuratuuri kohustus Ida-Viru elanikkonna ees ning vaatamata sellele, et meie jaoks ei ole veel töö lõppenud, kuna kohtumenetlus seisab veel alles ees, on siiski hea, et saime täna inimeste paljudele küsimustele vastata," tõdes Perling.

Perlingu sõnul on vastuseid oodatud rohkem kui pool aastat, kuid töö selle kuriteo avastamiseks ei ole kordagi katkenud. "Selle kriminaalmenetluse raames on uurijate ja ekspertide poolt analüüsitud turvakaamerate salvestisi, tehtud DNA analüüsi, üle kuulatud terve rida inimesi," rääkis Perling.

Kreenholmi gümnaasiumi 14-aastane õpilane Darja jäi kadunuks eelmise aasta 4. detsembril, tema surnukeha avastasid tema sugulased viis päeva hiljem Pähklimäe terviseraja kaugeimas osas, umbes paari kilomeetri kaugusel tema kodust.

Kuigi Viru ringkonnaprokuratuur käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku ebaseaduslikku vabaduse võtmist käsitleva paragrahvi alusel, siis tegelikult teadsid uurijad algusest peale, et sisuliselt oli tegemist tapmisega.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: