Eesti Panga ökonomistid: alampalga tõus on aidanud vähendada palkade ebavõrdsust ({{commentsTotal}})

Alampalga tõus on aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele.
Alampalga tõus on aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Eesti Panga ökonomistide hinnangul võib alampalga tõus mõjutada lisaks ka ülejäänud, kõrgeimaid palku. Eestis teenib alampalka kolm kuni viis protsenti kõigist täisajaga töötajatest ning sellist palgamõju nimetatakse ülekandeefektiks.

Positiivsed ülekandeefektid teistele palgasaajatele võivad aset leida nii, et madala kvalifikatsiooniga töötajad asendatakse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatega, alampalka kasutatakse võrdlusbaasina palgakujunduses või kui tööandjad soovivad säilitada teatud suhteliste palkade hierarhiat ettevõttes, tõstes alampalga tõstmise tuules ka ülejäänud palku. Nii võibki alampalga tõus mõjutada märkimisväärselt palgajaotust ja selle kaudu keskmise palga tõusu, selgitasid Eesti Panga ökonomistid Jaanika Meriküll ja Karsten Staehr.

Kuna aga Eestis kehtib sama alampalk kõigile töötajatele, ei ole ökonomistide sõnul võimalik alampalga ülekandeefekte tuvastada piirkondade, tegevusalade või ametikohtade võrdlemisel.

14 aasta analüüs näitab, et alampalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele, kuid see väheneb tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale. See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga üheeurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11-sendist tõusu.

Lisaks analüüsiti uuringus alampalga mõjusid soo, vanuse ja majandustsükli lõikes. Ülekandeefektid on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45-aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45-aastaste palgasaajate puhul. Seega on alampalga ülekandeefektid tugevamad nendes demograafilistes gruppides, kus palgad on üldjuhul madalamad. See tähendab aga ka, et alampalga tõus on aidanud vähendada soolist ja vanuselist palgalõhet Eestis. Palgajaotuse alumises osas olid ülekandeefektid üleilmse majanduskriisi ajal ehk aastatel 2008–2010 väiksemad kui enne või pärast kriisi.

Eesti alampalga mõju teistele palgasaajatele võib ökonomistide hinnangul seostada alampalga olulise rolliga palkade ja hindade kujundamisel, aga ka Eesti majanduse struktuursete iseärasustega, nagu kollektiivsete palgaläbirääkimiste väike roll, palgaläbirääkimiste pidamine jaanuaris, mõningate tasude ja hindade sidumine alampalgaga ning alampalga ja alampalgast veidi suuremate palkade madal tase.

Uuringus kasutati statistikaameti tööjõu-uuringu mikroandmeid aastatest 2001–2014. Uuringus analüüsiti Eesti residentidest täistööajaga palgasaajaid, st välja jäeti osalise tööajaga töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja välismaal elavad töötajad. Kasutati netopalka ehk palgasummat, mille töötaja saab kätte pärast makse.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: