Eesti pensionifondid investeerivad peamiselt välismaale ({{commentsTotal}})

Eesti pensionifondide valitsejad investeerivad suurema osa varadest välisriikidesse. Eesti majandusse panustati eelmise aasta lõpu seisuga vaid umbes viis protsenti. Lähiajal lisanduvad pankade indeksfondid viivad Eesti majandusest ilmselt raha veelgi rohkem välja. TTÜ vanemteaduri Tõnn Talpsepa hinnangul võiks aktiivselt juhitud pensionifondidele seada nõude, et osa raha tuleb investeerida Eestisse.

Valitsusse jõudnud plaan alandada oluliselt pensionifondi vahetamisega seotud kulusid suurendab fondidevahelist konkurentsi ja tähendab tarbijale senisest rohkem vabadust. Ekspertide hinnangul ei pane lihtsam fondidevahetus otsima likviidsemaid varasid piiri tagant, sest fondid peavad niikuinii investeerima likviidsetesse varadesse.

"Teatud piirangud jäävad ikkagi. Seni on meil neli korda aastas võimalik fondi vahetada - see seab piirangu, et see ei hakkaks liiga tihti juhtuma," selgitas TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp "Aktuaalsele kaamerale". "See kontingent, kes hakkab fonde vahetama, on pigem väike, mis tähendab reaalselt seda, et ka seniste fondijuhtimise praktikate juures, mida Eestis on kasutatud, see mingeid muutusi fondide jaoks ei tähenda."

Küll aga usub Talpsepp, et meie pensoniturgu hakkavad oluliselt mõjutama indeksfondid, mida plaanivad luua nii LHV, Swedbank kui ka pensioniühistu Tuleva.

"Ma arvan, et indeksfondide turuletulek on äärmiselt positiivne aspekt. Nii nagu teadustööd ja Eesti praktika on näidanud, tekitab keskmine fondijuht kulusid juurde ja ei suuda aktiivselt juhitud fondi puhul teiselt poolt neid tulusid tekitada sellisel määral, mis neid kulusid kataks," põhjendas Talpsepp.

Indeksfondid viivad raha aga pigem Eestist välja. Kuna meie ettevõtete varasid indeksis pole ja Eestis pole ka piisavalt börsiettevõtteid, siis oleks osa, mida kohalikku majandusse investeerida, väike. Talpsepa sõnul tuleks kogu pensioniraha väljavoolu peatamiseks teha muudatusi.

"Kui me seame aktiivselt juhitud pensionifondidele nõude, et vähemalt teatud osa Eestisse investeerida ja tõsta seda järk-järgult, siis meil kogu turg aktiveeruks. Siis meil tekiks ka suurem võimalus indeksfondide loomisel Eesti või Baltkumi suunal või siis ka puhtalt Eestisse investeerivate pensionifondide näol," hindas Talpsepp.

Rahandusministeerium peab aga pensionifondide peamiseks eemärgiks kõrget tootlust. Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise nõude tõttu ei saa ka sunduslikult pensionifondide raha Eestisse suunata. Ainult Eesti varadel põhineva fondi võimalikku sündi näevad eksperdid pigem kaugemas tulevikus.

"Põhimõtteliselt võiks ühe sellise fondi teha ja ma arvan, et see kunagi sünnib, aga varad peavad olema turul, muidu ei ole seda võimalik teha. Vastasel juhul ei kaitseks me oma klientide huve," põhjendas LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ka Talpsepp ei hinda seda praegu kuigi reaalseks sammuks. "Niikaua, kui see fond oleks väga väike, siis oleks seda võimalik Eestisse investeerida," möönis ta vaid.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: