Ligi: meie taga pole suhete parandamine Venemaaga kunagi olnud ({{commentsTotal}})

Välisminister Jürgen Ligi ütles, et ta on vajadusel nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kuigi tipptasemel on suhted Moskvaga suuresti külmutatud. Tema sõnul peaks Eesti naabrina Venemaad tõsiselt võtma ja nii palju kui võimalik, ka hästi läbi saama.

See, kas Eesti peaks kartma Venemaa võimalikku agressiooni, tuleb Ligi sõnul oma tegevusega muuta mõttetuks. Ministri sõnul on Eesti seda praegu ka teinud.

"Oleme palju tööd teinud selleks - viinud oma kaitsekulutuse tasemele, kus meile on väga keeruline kollektiivkaitset mitte pakkuda. Ja Vladimir Putin ja Venemaa seda kõike teavad. Ma usun ikkagi, et ta ka seda plaani ei pea. Isegi kui ta kallaletungi tahaks, siis ta teaks, et sellel ei ole mõtet. Aga ma pakun, et ta ei taha. Tänapäeva maailmas kallaletungid ei tasu ennast ära," rääkis Ligi "Välisilmas".

Ligi kinnitas, et suhete parandamine Venemaaga pole kunagi olnud Eesti taga. Samuti oleks ta nõus kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

"Aga tipptasemel on ikkagi suuresti suhted sanktsioonide tõttu külmutatud, nii et see rääkimise ruum on üsna kitsas. Aga tahe on ikkagi puudu olnud pigem seal. Võib-olla me oleme liiga väikesed ja tähtsusetud ja Venemaal on piisavalt kellega suhelda, et meist mööda vaadata, aga naabrina peame teda igal juhul tõsiselt võtma ja hästi läbi saama, nii palju kui see võimalik on, sõltuvalt tema tegudest lähinaabruses," rääkis minister.

Ligi näeb Euroopa armee loomises probleeme

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eesti toetab Euroopa armee loomist, ütles Ligi, et näeb selles probleeme.

"Kõigepealt on ikkagi probleeme selle 2 protsendiga pea kõigil riikidel, on probleeme NATO struktuurides omapanusega NATO võimekustesse, ametikohtadesse ja kui need oleksid täidetud, oleksime optimistlikumad. Teiseks on võimalik ka risk, et tekib mingisugune iseennast taastootev bürokraatlik süsteem," selgitas minister ja lisas, et nii mõnelgi riigil on täitmata lubadusi NATO suhtes.

Samas on tema sõnul Euroopa muust maailmast erinev. "Ajaloolistel põhjustel, poliitilistel põhjustel on Euroopa riikide sõjaline tegevus natuke teistsuguse käekirjaga, teistsugused suhted maailmaga ja lihtsalt sellise riikidevahelise moodustise juurde jõustruktuuri loomine on iseenesest oma loogikaga. Tahetakse koondada seda know-how'd ja peetakse praktiliseks sellist n-ö staapi, kus missioonikogemused kõik tallel hoitakse. Mingis mõttes see koordineerimine, talletamine, iseseisev opereerimine USA-st lahus on ka loogiline," rääkis ta.

"Nii et siin on nii- ja naasuguseid külgi. Eestil on loomulikult valmisolek selles läbi rääkida ja koostööd teha riikidega, kellele see on olulisem. Vaatame, mis lõpptulemus on ja kui konkreetselt seda suudetakse piiritleda," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: