ERR Moskvas | Politoloog: opositsiooniparteid pole üksi eluvõimelised
Mingisuguseid muudatusi eilsed riigiduuma valimised Venemaa ellu ei toonud, sest kindla võidu sai president Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa. Opositsioonierakonnad saavutasid erakordselt halvad tulemused - Grigori Javlinski partei Jabloko sai alla kahe protsendi häältest, erakond Parnas, mida juhib Mihhail Kasjanov aga alla protsendi.
Moskvas öeldakse täna, et eilsed valimised möödusid paljudel venemaalastel suvilas või diivanil - hääletamas käis alla 48 protsendi kodanikest, mis on nõukogude aja järgse Venemaa madalaim näitaja, vahendas "Välisilm".
"Mingeid piiranguid valimistel osalemiseks, jaoskondadele ligipääsuks ei olnud. Kõik, kes tahtsid hääletada, said seda teha ja tegid seda. Rääkida sellest, et osalusprotsent oli madal, on tegelikult mõttetu," ütles kaasaegse ideoloogia arengu instituudi asedirektor Gleb Kuznetsov.
Ühtse Venemaa jaoks oli eilne suur võit tänu valimistel osalemise madalale protsendile isegi üllatav ja parteijuhtide sõnul kindlasti nende erakonnale legitiimsust tagav.
"Meie jaoks ei olnud valimistel tähtsad toetusprotsendid, vaid kampaania legitiimsus. Just nimelt kampaania, mida me tegime avatult ja konkreetselt. Lisaks saatsime 1095 valimisjaoskonda oma vaatlejad, et märgata igasuguseid rikkumisi, provokatsioone, mis võinuks kampaania diskrediteerida," selgitas Ühtse Venemaa nõukogu esimees Sergei Neverov.
Ilma valimisreeglite riikumisteta eilne päev siiski ei möödunud. Näiteks Rostovi oblasti valimiskomisjoni liikmed püüdsid varjata kolleegi, kes lasi valimiskasti enda poolt täidetud sedeleid. Venemaa keskvalimiskomisjon reageeris sellele kiiresti ja juba on juhtunu suhtes algatatud kriminaalasi.
Samas märgivad Venemaa politoloogid, et neile selgelt Ühtse Venemaa poolt antud lisahäältele vaatmata ei oleks opositsioon ikkagi suutnud valimiskünnist ületavat tulemust saavutada.
"Üksi võetutena ei ole need parteid eluvõimelised. Mõttekas oleks sellel Lääne-meelsel opositsioonil, inimestel, kes neid toetavad, liituda, luua mõjukas poliitiline jõud. Aga nende mõttetute protsentide pärast üksteise kõri kallal olla ei tasu," kommenteeris Kuznetsov.
"Eks nüüd, alguses tekib opositsioonil depressioon, võimetuse tunne. Kuid tulevikus on küsimus selles, kas tuleb noorte, ambitsioonikate poliitikute põlvkond, kes ei kurda oma jõetuse üle, vaid tahab võita - selliseid poliitikuid on opositsioonis praegu vähe, aga nad on olemas - , või jätkub tõesti ulpimine omaenda jõuetuses, mida on tehtud viimased kaks aastat," ütles fondi Peterburi Poliitika direktor Mihhail Vinogradov.
Vene politoloogide sõnul võib seekordseid valimisi vaadata ka mõneti kui testi järgmiste suurte valimiste eel. 2018. aastal valib Venemaa taas omale presidenti.
"Venemaa jaoks on seekordsed valimised väga tähtsad, sest need näitavad 2018. või ehk juba 2017. aastal toimuvate presidendivalimiste strateegiat," ütles valimisvaatluste organisatsiooni Golos juht Grigori Melkonjants.
Samas leitakse siiski, et presidendivalimiste eelmänguks eilseid valimisi pidada ei tule.
"Kui meil oli varem, tundus, pideva valimiskampaania õhkond, üks kampaania sulas teise, siis nüüd selgub presidendivalimiste stsenaarium ja kontekst siiski alles eraldi ja hiljem," ütles sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste uuringute fondi direktor Dmitri Badovski.
Eilne valimisaktiivus näitas, et venemaalastel, kelle eluolu on majanduskriisi tõttu halvenenud, aktiivselt poliitikas osalemiseks praegu tuju ei ole.
Toimetaja: Merili Nael