Tarand tahab kohtu abil panna Kallase ja Repsi toetusallkirju koguma ({{commentsTotal}})

{{1474367507000 | amCalendar}}

Eelmistel presidendivalimistel edutult kandideerinud Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand esitas halduskohtule kaebuse, et panna presidendikandidaadid Siim Kallas ja Mailis Reps nende valimiskogus ülesseadmiseks endale toetusallkirju koguma.

Tarand esitas halduskohtule vaide vabariigi valimiskomisjoni tegevusele, kuna tema hinnangul on komisjon jätnud tähelepanuta valimiste protseduurilised rikkumised riigikogus toimunud valimisvoorude käigus.

Tarand taotleb kohtult esialgset õiguskaitset, millega peatatakse mittesalajasel hääletusel tekkinud isikute automaatne registreerimine kandidaatidena valimiskogus. "Konkreetselt puudutab see siis Mailis Repsi ja Siim Kallase kandidatuure," märkis Tarand ja lisas, et vabandab kohe Repsi ees, kelle meeskonnas "pole salajasuse pilastamist tuvastatud".

Tarand tahab, et kohus lükkaks valimised edasi seni, kuni vabariigi valimiskomisjon garanteerib valimiste salajasuse.

"Tänu ajakirjandusele teame, et riigikogus läbi viidud presidendivalimiste esimeses voorus rikuti räigelt valimisseaduse salajasuse nõuet," ütles Tarand viidaters sellele, et mitmed riigikogulased pildistasid ja jagasid sotsiaalmeedias oma täidetud valimissedeleid.

Vabariigi valimiskomisjon on märkinud, et komisjon ei saa kuidagi takistada riigikogu saadikul oma hääletussedelist foto tegemist, kuid leiab, et salajasuse põhimõttest peaks iga saadik ise kinni hoidma.

"Iga valija hääletab hääletamiskabiinis ise. Puuduvad täiendavad võimalused kontrollida valija käitumist hääletamise hetkel, sest valija tegevuse jälgimine hääletamiskabiinis läheks omakorda vastuollu valimiste salajasuse põhimõttega," tõdes valimiskomisjon, kuid kutsus üles hääletajaid järgima põhiseaduses ja presidendi valimise seaduses sätestatud hääletamise salajasuse põhimõtet.

Riigiprokuratuuri hinnangul riigikogus toimunud presidendivalimiste salajasel hääletamisel oma hääle avalikustamisel ei olnud tegemist kuriteoga, sest karistusseadustiku paragrahv 160 ei näe ette kriminaalvastutust presidendi valimistel toimuda võivate valmisvabaduse rikkumiste suhtes.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: