"Vabariigi kodanikud": pensionisüsteem hakkab riigile üle jõu käima ({{commentsTotal}})

ETV saates "Vabariigi kodanikud" tunnistasid kõik arutelul osalejad, et pensionisüsteem vajab paratamatult muutmist, kuna maksumaksjatele muutub praegune olukord üle jõu käivaks.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles, et praegu on debatt keskendunud ettepanekule pensioniea tõstmiseks 70. eluaastani 2040. aastaks, kuid ministeeriumites valminud analüüs käsitleb palju ka palju muud.

"On pöördumatud trendid, meid jääb vähemaks ja me jääme vanemaks, järeltulijad peavad meid ülal pidama. Samuti tuleb lähtuda sellest, kui palju pensionieas olevaid inimesid suudab riik ülal pidada oma maksumaksjatega. Praeguse süsteemiga edasi minnes saavad inimesed tulevikus pensioni eest lubada endale veel vähem kui praegu," rääkis Kuuse.

Ta nentis, et juba praegu on 50-aastane inimene märksa toimekam, kui 50 aastat tagasi, kuid ei saa mööda vaadata sellest, et rahvastiku vähenemine ja vananemine paneb ühiskonna surve alla. "Majandusseisu paremaks muutumisele me loota ei saa, kuid tasub arvestada, et töökeskkond areneb. Ootused on juba täna nihkes. Inimesed teavad, et nemad ise ei maksa makse kogumiseks iseendale, vaid aitavad pensionisüsteemi ülal hoida ja tulevikus hakkavad maksma neile pensioni teised."

Kuuse sõnul on vältimatu, et pensionile siirdumise ea küsimus tuleb lahendada, kuid läheneda tuleb paindlikult. "Lisaks tasub tähele panna seda, et kui inimene on juba 65-aastane, siis eeldatavasti on tal statistikat vaadates elada veel ligi 18 aastat."

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tuleb lähtuda eeldusest, kui võimekas on inimene ise. "Kasu on sellest, et inimene saab reaalselt tööd teha. Küsimused on, et miks tööandjad ei soovi vanemaealsi tööle võtta, miks töötajad ise ei soovi. Me ei tohi hirmutada inimesi Eestist minema, et meil on Euroopas kõrgeim pensioniiga. Ametiühingud on aritmeetikaga kursis ja midagi tuleb ette võtta. Kui alustame õigel ajal ja õigest otsast, siis on üllatusi vähem," arutles Peterson.

Ta nentis, et inimesed on erinevad, veel erinevamad kui vanasti, mõni veab 60. eluaastani välja mõni 85-ni. "Peame vaatama, et inimesed ei jääks viletsusse. Pean ka isiklikult valmistuma, et pensioniiga lükkub kõrgemale ning ka ametiühing peab vajalikuks probleeme selgitada, kuid pole nõus automaatse lae tõstmisega ja sellega, et sisendada inimestesse frustratsiooni," tõdes ametiühingujuht. Ta märkis, et 70 protsenti pensioniealistest tahab tööd teha ja ei taha koju jääda, kuid see paraku ei realiseeru.

86-aastane majandusteadlane Leev Kuum märkis, et talle öeldi 1991. aastal: "Teie, härra Kuum lähete nüüd pensionile. See oli väga ebameeldiv." Seetõttu läks ta tööle konjuktuuriinstituuti. "Nüüd vahest mõtlen, et peaks pensionile minema, aga ikka igal hommikul lähen tööle ja naine läheb ka." Kuum nentis, et töö on tema hobi ja eriala. "Majandusuuringuid on väga huvitav teha, kõik töökohad ei paku inimestele niisugust huvi. Määravaks saab ka tervis või kui tunned, et töö on liiga raske või ei saa hommikul ärgata."

Saates osalenud riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis, et kaks nädalat tagasi kukkus temal tempel passi. "Olen nüüd pensionär, kuid pole saanud mõeldagi sellest, et tööl ei käiks."

Nestori sõnul on tarbetu targutada pensioniest 20 aasta pärast. "Pensionileminek on üks suur segu tervisest ja soovidest ja võimalustest. See 70 eluaastat aastal 2040 on mõttetu jutuajamine, selleks ajaks on kogu Euroopas see unustatud, pensionile minnakse siis, kui ei saa enam tööd teha. Pensiolimineku iga saab valida ja vastavalt sellele sõltub pensioni suurus. Eestis on hea, et töötamise ajal pension säilib. Keegi ei mäleta kunagi, et oli selline asi nagu pensioniiga. Kui tahame suuremat pensionit, peame sellele mõtlema, kuidas me paremini raha koguks. Saksamaal tuleb 2/3 pensionist pensionifondidest ja sinna suunda peame ka meie liikuma."

Toimetaja: Indrek Kuus



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: