LKF: tuhanded autod sõidavad teadmatusest liikluskindlustuseta ({{commentsTotal}})

Russalka ristmik.
Russalka ristmik. Autor/allikas: ERR

Liikluskindlustuse fondi (LKF) andmetel sõidab teedel tuhandeid ilma liikluskindlustuseta sõidukeid, sest pärast sõiduki omanikuvahetust ei ole uus omanik sõidukit liiklusregistris enda nimele ümber vormistanud. Seetõttu soovitab LKF kontrollida oma sõiduki kindlustuse kehtivust.

Liikluskindlustuse leping lõppeb sõiduki ajutisel kustutamisel liiklusregistrist. Sõiduk kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist automaatselt, kui sõiduki eelmine omanik teatab maanteeametile sõiduki võõrandamisest ja omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust sõiduki oma nimele vormistamiseks. Samuti kustutatakse sõiduk automaatselt liiklusregistrist, kui sõiduk kuulutatakse tagaotsitavaks.

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tuleb teadmatusest liikluskindlustuseta sõitmist sageli ette, nii on LKF lähiajal saatmas 1800 sõidukiomanikule meeldetuletust, et nad sõiduki oma nimele ümber vormistaksid.

„Inimene ostab sõiduki, kuid jätab selle oma nimele vormistamata. Sõiduki eelmine omanik teavitab maanteeametit ning sõiduk kustutatakse registrist ja jääb liikluskindlustuseta. Sõiduki omandanud isik tihti ei teagi, et kasutab registreerimata ja liikluskindlustuseta sõidukit,“ kirjeldas Potsepp tüüpolukorda.

Ka pärast liisingu lõppemist, kui omanik sõiduki välja on ostnud, jääb sõiduk tihti oma nimele vormistamata. Tagajärg on taas sama – sõiduk kustutatakse registrist ja jääb kindlustuseta. Sõiduki ümberregistreerimine on omaniku kohustus.

Potsepa sõnul on sõiduki oma nimele vormistamata jätmisel lisaks hajameelsusele kaks peamist põhjust – soovitakse hoida kokku riigilõivult või peetakse sõiduki oma nimele vormistamist sisulise tähtsuseta asjaajamiseks.

„Selline kokkuhoid võib väga kulukas olla. Registreerimata, sh ajutiselt registrist kustutatud ja liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei teha sõidukijuhile trahvi. Kui liikluskindlustuseta sõidukiga põhjustatakse kahju, nõutakse väljamakstud hüvitis kindlustuseta sõiduki omanikult või juhilt tagasi,“ selgitas LKF-i esindaja.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: