Stockholm on Tallinnale lähim pealinn, kus tõestatult tegutsevad islamifundamentalistid ja on esinenud äärmuslaste rünnakuid. Just sealt leidis "Pealtnägija" üles naise, kes kuulus 16 aastat sõjakate moslemite ridadesse ja elas põranda all mehega, kes samal ajal oli terrorismi eest rahvusvaheliselt tagaotsitav

2013. aasta mais otsis Prantsusmaa taga jooksus terroristi nimega Said Arif. "Ta on keegi, kes oli väga tuntud džihaadi ringkondades, ülemaailmse džihaadi põhitegelane Osama bin Ladeni ja tema leitnatide hulgas. Omal ajal sai ta al-Qaeda juhtkonnalt ülesande organiseerida ja planeerida atentaate Euroopas," kirjeldas uudistesaade meest.

Anna Sundbergi puhul ei usuks elu sees, et habras nelja lapse ema oli ise veel mõni aasta tagasi islamiradikaal, värbas fanaatikuid pühasõtta ning see ohtlik kurjategija oli tema elu armastus.

"Ta tegeleski sellega, kui me olime abielus. Ta kohtus inimestega, kes kavandasid tsiviilelanike tapmist. Ma pean sellega leppima, see on häbiväärne ja minu jaoks karm tegelikkus," rääkis Sundberg.

Ükski islamiäärmuslaste hulgas nii kõrgele tõusnud Lääne naine pole seni avalikult rääkinud. Sundberg elab ja töötab salastatud aadressil, on politsei erikaitse all ning kohtus ka "Pealtnägijaga" Stockholmis neutraalsel pinnal, sest aatekaaslaste reetmine toob automaatselt kaasa surmaohu.

Said Arif tundus väärikas ja teda austati

Sundberg kasvas tüüpilises Lõuna-Rootsi väikelinna peres. Isa oli ülemus rauavabrikus, ema töötas poole kohaga pangas. Vabal ajal olid nad kirglikud golfarid ja kokteilipidude austajad. Tüdruku täiskasvanuks saamisega kaasnesid protest ja eneseotsingud, kuhu kuulusid peod, narkootikumid ja raju seksielu. Ühel hetkel kohtus Anna Lundis Alžeeriast pärit Walidiga, armus hoobilt ja sai religioosse ilmutuse.

Mehe eeskujul, kellega ta vaid kaks nädalat pärast tutvust 1994. aasta septembris abiellus, võttis naine omaks salafismi, mis peab end algupäraseks ja puhtaks islamiks. Kõik teised tõlgendused on nende meelest ketserlus, mis tuleb välja rookida. Toona 23-aastane naine hakkas järgima reegleid, kus elu on detailideni paika pandud. Ta hakkas kandma nime Um Anas.

Esimesest abielust sündis kaks last, kuid saatuslikuks sai, et Walid osutus Sundbergi sõnul mölakaks ja polnud sugugi nii vaga moslem kui naisele oleks meeldinud.

Usuõdede kaudu sai ta pakkumise abieluks Londonis elavalt alžeerlaselt. Kuus aastat vanem mees, kelle õiget nime ja tausta ta tegelikult ei teadnud, oli käinud Afghanistanis pühas sõjas ja tundus naisele seetõttu eriti väärikas peig. Temast saigi loo antikangelane.

"Ma usaldasin oma sõpru täielikult. Ma sain Arifist teada seda, et nad austasid teda väga. Minule sellest piisas," ütles Sundberg.

Paar asus elama Berliini ja hoidis madalat profiili, sest mees liikus valepassiga. Suurest hulgast identiteetidest kasutas ta kõige sagedamini nime Said Arif, kuigi tegelikult oli õige nimi Omar Gharib. Alžeerias sündinud ja sealses armees teeninud mees kolis 1990. aastate keskel Londonisse ja käis Afghanistani treeninglaagrites, kus pälvis Osama bin Ladeni usalduse.

"Ta oli tõeliselt vaga, aateline, revolutsiooniline, radikaalne moslem ja teda võis nimetada al-Qaeda liidriks," rääkis Sundbergi sõber, ajakirjanik Jesper Huor.

Huori sõnul teadis naine midagi sellest, et mees kavandas vägivaldseid rünnakuid. "Ta teadis, et mees kaubitseb relvadega, kuna nägi teda ühel õhtul tulemas koju kotitäie relvadega," ütles ajakirjanik.

Said Arif kavandas mitut rünnakut Prantsusmaal

Tagantjärele on teada, et Said Arif osales võrgustikus, mis kavandas muuhulgas Strasbourg’i jõuluturu ründamist. Saksa politsei vahistas osa grupi liikmeid 2000. aasta lõpus, aga jättis Said Arifi jälgimise alla. On ebaselge, kuidas mees eriteenistuste radarilt kadus, kuid ta reisis Gruusiasse ja kutsus peagi pere sinna järgi.

Sundberg oli siis 25-aastane ja neljandat kuud rase nende esimese ühise lapsega. Nad asusid elama Pankisi orus, mis kuulub formaalselt Gruusiale, aga tegelikult on seaduseta eikellegimaa, kust mehed käivad koos tšetšeeni vastupanuliikumisega üle piiri venelastega võitlemas.

Sundbergi sõnul oli tol ajal tema soov, et lastest saaksid samasugused pühasõdalased nagu Said Arif. "Ma ei näinud midagi muud, ma elasin lihtsalt oma mullis, maagilises maailmas, kus meie olime väljavalitud," rääkis naine.

Pankisis viibimise ajal toimus rünnak New Yorgi maailmakaubanduskeskusele. "Kui ma esimest korda seda kuulsin, olin ma lummatud, ma tundsin nagu Taavet oleks alistanud Koljati. Ja ma tundsin, et me olime läinud ajalukku," rääkis Sundberg.

Sundbergi ja Arifi ühine tütar tuli ilmale novembris 2001 Rootsis, kuhu naine sõitis sünnitama. Tagaotsitav lapse isa reisis aga valepaberitega järgi. Elanud mõnda aega Rootsi riigi abirahast, kolis pere 2003. aastal Süüriasse, kus Arifil oli parem võimalus pühasõjas osaleda. Nad olid Damaskuses elanud kuus nädalat, kui kohalik salapolitsei 12. juulil uksele prõmmis ja president Basha al-Assadi politsei nad kinni võttis.

Naine paigutati koos lastega koduaresti, aga imekombel õnnestus tal valvurid üle kavaldada ja vanematele sõna saata. Rootsi diplomaadid organiseerisid ta kahe kuu pärast koju. Ta oli küll tagasi Rootsis, terve nahaga, aga see ei tähendanud, et tema radikaalsed vaated oleksid muutunud.

Sundberg kahetseb oma tegu

2004. aasta märtsis sündis Sundbergi neljas laps, Arifi poeg. Samal ajal tegi ta küberruumis kihutustööd ja aitas rootslannasid usku pöörata. "Ma olen kindel, et islam ei olnud nende jaoks vastus. Seetõttu olen ma veidi kurb selle pärast, mida ma tegin. Ma aitasin neid halvas mõttes. Ma kahetsen seda," rääkis Sundberg nüüd.

Pärast pikka vaikust andis Süüria Arifi välja Prantsusmaale, kus ta läks rohkem kui 20 kaaslasega kohtu alla. Ta oli tol hetkel Euroopa üks kurikuulsam islamiterrorist, sest grupi plaan oli muuhulgas rünnata Eiffeli torni. Kui ta kümneks aastaks vangi mõisteti, oli see näiteks Briti The Independenti esiuudis.

"Mul on häbi, sest ma otseselt toetasin sellist liikumist. Ma olen endaga sellepärast võidelnud, et sellega leppida. Sest minu jaoks ei olnud ta tol ajal terrorist, vaid pühendunud vabadusvõitleja või midagi taolist, mässuline," rääkis Sundberg.

Üksikemana nelja last kasvatava naise usk hakkas murenema. 2010. aastal ta lahutas ja Um Anasist sai jälle Anna Sundberg.

Arif hukkus õhurünnakus

Lool on aga varuks veel üks pööre. 2011. aastal vabanes Arif ennetähtaegselt vanglast ja Prantsusmaa tahtis ta loovutada Alžeeriale, kuid mehel õnnestus see inimõiguste kohtus peatada väitega, et kodumaal hakataks teda piinama. Prantslastel ei jäänud muud üle, kui paigutada süüdimõistetud terrorist väikelinna pansionisse, kus ta peab neli korda päevas kohalikus politseis ennast näitama.

Koduarestis olles andis ta kohalikule meediale mitu intervjuud, kus ei teinud katsetki oma sõjakaid vaateid varjata ja nõudis, et tal lastaks lahkuda oma valitud suunas. "Prantsusmaa tahab, et ma lahkuks. Ma olen nõus. Laske mul siis lahkuda," ütles Arif ühes intervjuus.

Kaks kuud pärast intervjuud, mais 2013 varastas Said Arif auto ja viimane pilt, mis temast nähti on kiiruskaamera kaader kiirteel suunaga Belgiasse. Rohkem kui aasta oli Said Arif kadunud, kuni ilmus välja Süürias ISIS-ega seotud rakukese juhtfiguurina, kus tema roll oli värvata lääneriikidest, eriti Prantsusmaalt, uusi võitlejaid. Nüüd lisati ta ka ÜRO ja USA tagaotsitavate terroristide nimekirja.

2015. aasta mais hukkus Said Arif USA droonirünnakus Põhja-Süürias.

Anna Sundberg kirjutas koos Jesper Huoriga sellest kõigest raamatu, mis ilmus hiljuti ka eesti keeles.