"Pealtnägija" harutas endise Viimsi vallavanema kahtlast maatehingut Prangli rannaalal
Endine Viimsi vallavanem Haldo Oravas lubas isiklikult ühele Pranglil elavale kalurile, et ajab korda tema detailplaneeringu, kui saab selle eest tasuks tüki mereaäärset maad. Kuigi protsessi alguses oli Oravas algul abivallavanem ja hiljem vallavanem, väidab ta, et ajas asja elukutselise arhitekti ja eraisikuna. Fakt on aga, et mitmel paberil, mida ta eraisikuna sisuliselt ette valmistas, on tema allkiri vallavanemana. Rannarahvast nörritab kõige rohkem, et Oravas sai tasuna maatüki kätte, aga kogu detailplaneeringut lõpuni ei ajanud.
Abikaasad Aleksander Titov ja Luigi Õunapuu elavad Pranglil juba 19 aastat. 67-aastane Titov on elupõline kalur ning käib tänaseni pea iga päev merel. Temast viis aastat noorem Luigi õpetab sajakonna püsiasukaga Prangli koolis muusikat. Nüüd on vaikne vanapaar ootamatult osaline korruptsioonihõngulises afääris, mis algas sellest, et samal saarel suvitav Viimsi abivallavanem ja hilisem vallavanem Haldo Oravas pakkus neile maa-asjade ajamisel abi, vahendab "Pealtnägija".
Jutt käib ligi hektarisuurusest mereäärsest kinnistust, mille isa Titovile pärandas, ning et kodumaja vajas hädasti remonti, soovisid Titov ja Õunapuu maalahmaka neljaks krundiks jagada. Idee oli kaunis kohas kinnistud suvilamaatükkidena maha müüa ja saadud rahaga oma kodu korda teha. Lihtsatel inimestel jäi aga asjaajamise oskustest puudu.
"Mina olen selle paberi suhtes ausalt öeldes võhik. Mul ei ole sellist haridust, et ma seda asja jagaks rohkem," ütles Titov.
Nii tuligi mängu tollane abivallavanem Haldo Oravas, kes käis sageli Pranglil. Ta lubas isiklikult kooskõlastuste eest hoolitseda ning kõik paberid korda ajada, kuid tahtis ka teenustasu.
"Alguses ta tahtis kahe detaili eest 5000 /.../ ja seda ta pakkus, et enne kui valmis on. Ma ütlesin, et "noh-noh sedasi see, mees, ikka küll ei lähe, et sa tahad ettemaksu 5000 ja sa pole mitte midagi teinud, et sedasi see küll ei lähe"," rääkis Titov.
Oravas: ajasin asju arhitektina
Avalikkus tunneb IRL-i kuuluvat Oravast staažika Viimsi vallapoliitikuna, kuid palju vähem teatakse, et ta on hariduselt arhitekt ja projekteeris näiteks rahvusstaadioni Lillekülas. Korduvatele kutsetele vaatamata ei olnud ta nõus "Pealtnägija" kaamera ees juhtumit selgitama. Oravas ei eita, et ajas Prangli vanapaari maa-asju, aga tegi seda enda sõnul kui elukutseline arhitekt. Ta tellis planeeringu ja maksis mõõtmis- ning joonestamistööde eest, mistõttu pole midagi imelikku, et kliendid pidid ka selle eest tasuma.
"Mina panin lahenduse kokku, tellisin kelleltki digitaliseeritud joonise, eks ole. Toona ma programmidega ei tegelenud. Enne seda maamõõtmised, mille peale see teha. Kogu see joonis pandi kokku ja siis tuli tellida eriosad. Keegi tegeles sellega, et võttis kõik tehnilised tingimused ja lahendas selle tehnilise osa, trassid. Ja siis võttis kooskõlastused. Tavaline protseduur," selgitas Oravas, kes tegeles Titovi maatükiga enda sõnul igapäevase töö kõrvalt.
"Tegelesin jah, sisuliselt olin planeeringu tellija rollis, võtsin alltöövõttu, seda võib küll öelda. Nimelt selle töö kõrvalt," ütles ta.
Dokumentidel on Oravase allkirjad vallavanemana
Samas pani Oravas vallavanema rollis allkirja mitmele Titovi maadega seotud otsusele, mida ta arhitekti rollis sisuliselt ise koostas.
"Pealtnägija" rääkis loo ettevalmistuse käigus ligi paarikümne asjasse puutunud inimesega. Enamiku meelest oli säärane topeltroll tõenäoliselt ebaseaduslik ja kindlasti ebaeetiline.
2010. aastaks ajas Oravas kahe esimese krundiga asjad korda ning vanapaar müüs maatükid maha. Edasine asjaajamine aga toppas, sest oli vaja vähendada kaldakaitse vööndit, muidu poleks saanud krundile ehitusluba.
Töö eest krunt
Oravas nõudis tasu, vastasel korral jätab ta asjaajamise pooleli. Ühel hetkel pakkus poliitik-arhitekt välja, et maksta võiks ka n-ö natuuras.
"Eks tal tekkis selline mõte, et on niisugune variant, et kui ta saaks siia omale krundi, see oleks parem variant, kui võtta raha," rääkis Õunapuu.
"Titov on ise selle omal ajal välja pakkunud. /.../ Ise on ta mulle teada andnud, et näe, see maa on valmis, mina selle eest maamaksu maksta ei taha, vormista ära. Ja nii on. Noh selline kokkulepe on ja nii ta on tehtud," selgitas Oravas.
Õunapuu sõnul ei tahtnud Titov seda krunti aga Oravasele anda. "Kauplemine käis päris pikka aega ja lõpus tuli alla anda, sest muud varianti meil üle ei jäänud, me tahtsime oma maa asjad lihtsalt korda saada, sest meie jääme vanemaks ja aastad lähevad ja asi tuleb lihtsalt korda ajada," rääkis Õunapuu.
Kokkulepped on suusõnalised
Ehkki Oravas väidab, et osutas täiesti ametlikku teenust, on tähelepanuväärne, et kõik käis suusõnalisel kokkuleppel, mistõttu jäävad paljud poolte väited sõna-sõna vastu.
Oravase sõnul tellis ta Titovi maadega seotud tööd osaühingult Viimsi Valla Arenduskeskus. See firma on nähtus omaette – tegemist on juba 1990. aastatel asutatud ja tänavu augustini tegutsenud valla tütarettevõttega, mis tegeles peamiselt avalike planeeringutega ja pakkus kõrvalt ka inimestele kommertsalustel teenust, kuidas planeeringuid valla juures läbi lükata. Firma arhiivis pole jälge, et Oravas oleks Titovi krundi joonestuste eest tasunud nagu ta väidab.
"Seni tehtud töö eest pole valla tütarettevõtetele tasutud, vähemalt pangakontole ei ole tasutud, mis ei välista, et on toimunud tasumine sularahas, kuigi ka siis peaksid jääma mingid märked maha kassase või raamatupidamisse," ütles Viimsi planeerimisameti juhataja Erik Vest.
"Ei ole ühtegi lepingut, sest esiteks oli see algatamise materjal 2015. aasta lõpus, oli vaja teha eskiis ja Titovil esitada planeeringu algatamise taotlus. Need said tehtud, neid menetleti ikka väga kaua vallas," kommenteeris Oravas.
Ka siin väidab Oravas, et kommunaalfirma joonestaja tegi tööd suulise kokkuleppe alusel ja sai tasu ümbrikus.
"Saage aru, et vallavanem või igasugune muu kõrge ametnik on muuhulgas ka kodanik, kel on õigus tellida ja seda on ta teinud ja ma ei saa aru, milles te konflikti või probleemi näete? Kas eraisik, kes on tööl ametnikuna, kõrge ametnikuna ei tohi siis ise midagi tellida kuskilt?" küsis Oravas.
Loos on palju peensusi ja pöördeid, kuid oluline on see, et pärast võimuvahetust sai Oravase töökohaks sama Valla Arenduskeskus, kus ta muuhulgas ajas vanapaari maade ümberkruntimise asju edasi.
Oravas soovis maatükki elukaaslase nimele
Lõpuks sai Oravas ka kauaoodatud tasu kätte ja 2014. aasta jõulude eel oli asi nii kaugel, et üheskoos mindi notaribüroosse.
"Tema tuli meile enda autoga Leppneeme sadamasse vastu ja sõitsime notari juurde. Tema ütles meile, et tal on kõik paberid juba ette valmistatud, tuleb ainult alla kirjutada, ja et tema oma nimele seda panna ei taha ja sellepärast ta võttis kaasa elukaaslase, kelle nimele kirjutab selle maatüki," meenutas Õunapuu.
Nimelt soovis Oravas maatüki kirjutada mitte enda, vaid värske elukaaslase Eda-Liis Kanni nimele. "Ma ei peida mingeid tegelikke varasid, mul oli lahutus toimumata, sest muidu oleks läinud see ühisomandisse minu naisega ja kõik. Saate ju isegi aru, et see niimoodi oleks," selgitas Oravas.
Seega oli Oravase eesmärk, et eksabikaasa krundile küüsi taha ei saaks. Kuid see kõik läks veel veidramaks - kuigi Oravas väidab, et maatüki näol oli tegu ausa töö eest saadud tasuga, vormistati see 2014. aasta 18. detsembril müügilepinguna, kuhu läks kirja, nagu oleks Aleksander Titovile tasutud sularahas 10 000 eurot.
"Ma ütlesin kõva häälega seal saalis, et mina ei ole mitte senti selle mehe käest saanud. Kas ta käis susistas, pobistas seal, et kirjutati see sisse või siis rääkis ta veel seda juttu, et mingisugune summa peab ju seal ikka olema," ütles Titov.
"Mulle öeldi samamoodi, et mingi summa peab olema. Miks see peab olema? Öeldi, ei tea. Seal on teisi tunnistajaid ka, kes võivad seda kinnitada, et nii oli. Mina ka ei tea ju. Mina seletasin ära kogu loo nii nagu oli," selgitas Oravas, kelle sõnul ütles lepingusse kirjutatava summa notar.
Paar päeva järele mõelnud, täpsustas Oravas kirjas "Pealtnägija" toimetusele, et 10 000 eurot olid kulud, mis ta Titovi kruntide vormistamisel tegi. Seega raha tegelikult omanikku ei vahetanud ja sisuliselt sai Oravas maatüki tasuks tehtud töö eest.
Juhtunu üllatab vallapoliitikuid
Kogu loo puhul tekib aga küsimus, kas see oli ikka seaduslik.
"Seda tuleks küsida Viimsi valla ettevõtte otseselt juhilt. Ametid ei juhi Viimsi valla ettevõtteid. See on küsmus kindlasti vallavanemale, kes peaks olema kursis sellega, kuidas tema tütarettevõtete juhid teevad tööd, kas nad panustavad täielikult sellesse ettevõttesse või üritavad ka kõrvalt teha ettevõtte egiidi all," rääkis Erik Vest.
Praeguse Viimsi vallavanema Alvar Ildi sõnul peaks vallavanem sellistes lahendustes tajuma, et need on küsitavad ja neid peaks vältima. "Tal ei ole mingit põhjust isiklikult minna midagi lubama ja kokku leppima," ütles Ild.
Juhtunu kirjeldus üllatab isegi vallapoliitikuid, kes omal ajal volikogus detailplaneeringu kinnitasid.
"See on karistatav, kui nii toimetatakse. See on ju karistatav. See on nagu mitte ajakirjanduse teema, vaid uurimisorganite asi juba. Kui selline asi on, siis pöörduge uurimisorganite poole, kui inimene on nii käitunud ja kogu lugu," ütles endine Viimsi vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa.
"Vald on segatud kõikidesse asjadesse, mis toimuvad valla kui omavalitsuse territooriumil. Meie ülesanne on jälgida seda, et tegevused oleksid seadusega kooskõlas. /.../ Ja kuidas seal mingi amentik kasutab oma võimu ära, kas see on korruptsioonitunnustega või mitte, sellele annab siiski hinnagu vallavanem," kommenteeris Vest.
Ildi sõnul ei saa ta öelda, kas juhtumi puhul on tegemist kuritarvitamisega või mitte. "Seda peaksid hindama hoopis teised ametid," ütles ta.
Detailplaneering on lõpetamata
Isegi kui kõik see polnud ametiseisundi kuritarvitamine, oli see Titovi ja Õunapuu meelest ebaaus.
Haldo Oravas sai tasuks magusa maatüki nende tagahoovis ja püstitas sinna hiljuti paadikuuri, millest tahab edasi ehitada suvila. Titovile lubatud planeeringuid pole ta lõpuni ajanud ja mitu maatükki seisab kasutult söötis.
Kaheksandal aastal Prangli vanapaari kannatus katkes ja nad pöördusid "Pealtnägija" poole. Ka Oravas on pettunud ja kahtleb, kas ta tahab nüüd naabrimehe krundiasju lõpuni ajada.
"Kogu töö, mis on tehtud, olen ma ainuisikuliselt teinud, mitte keegi teine pole arenduskeskuses selle nimel tööd teinud ja kuna ma tulin sealt ära, siis järelilkult, kui see töö peaks üldse jätkuma, siis ma jätkan seda ilmselt oma büroo nime all ja teen lepingu, kuivõrd suulise lepingu Titoviga. Kuna seda lepingut ka pole, mul pole ühtegi lepingut peale jutu, siis ma ka ei tea, kuidas see läheb, võib-olla peale seda imelikku saagat pole mingisugust põhjust enam jätkata selle tööga," rääkis Oravas.
"Oleme ausad, tema pidas oma sõna ja mina pean ka oma sõna, aga ma ei saa aru, miks nii ebameeldiv arusaamatus on tekkinud sellepärast," lisas ta.
Haldo Oravas ise kinnitas kirjalikus pöördumises, et kõik on aus ja läbipaistev, sest otsused olid kollektiivsed, need kinnitas vallavolikogu ja kontrollis enne üle mitu vallaametit.
Ometi esitas ta möödunud pühapäeval ise enda vastu politseisse avalduse, kas Titovile antud lubaduse ja tema vallavanemaameti vahel esineb huvide konflikt.
Toimetaja: Merili Nael