Ühendriikides jätkusid rahutused mustanahalise tulistamisega seoses ({{commentsTotal}})

{{1474511199000 | amCalendar}}

USA Põhja-Carolina osariigis asuvas Charlotte'i linnas jätkusid kolmapäeval teist ööd järjest rahvarahutused seoses mustanahalise Keith Lamont Scotti tulistamisega. Linnas kuulutati välja hädaolukord.

Möödunud ööpäeva meeleavaldused kulgesid täiesti rahulikult hilisõhtuse hetkeni, kui demonstrandid kohtasid kesklinnas märulipolitseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kes tulistas esimese lasu, on raske öelda, kuid järgnes täiemõõduline kaos, kus politsei tulistas protestijaid pisar- ja pipragaasipadrunitega ning märatsema hakanud meeleavaldajad lõhkusid aknaid, süütasid prügikaste ja röövisid poode.

Üks protestijatest sai kuulitabamuse. Politsei kinnitusel nemad tulirelvi ei kasutanud.

"Meeleavalduste käigus kuulitabamuse saanud tsiviilisik on ühendatud teda elus hoidvate masinatega ning tema seisund on kriitiline. Ta ei ole surnud," teatasid Charlotte'i linnavõimud Twitteris. Varasemalt levinud teadetel oli isik surnud.

Haavatu on meeleavaldaja, kes tõenäoliselt sai pihta teise tsiviilisiku tulistatud kuulist.

Politsei teatel sai kokku vigatada üheksa inimest ning 44 arreteeriti.

Uudisteagentuuri AFP ajakirjanike sõnul kasutas politsei pisargaasi, et ohjeldada neid kesklinna hotelli ees ähvardavat rahvahulka. Üks mees kukkus vastasseisu ajal ja jättis kõnniteele vereloigu. Pealtnägijate sõnul viis politsei vigasaanu hotelli, kus talle anti esmaabi.

Charlotte'i linnavõimud manitsesid varem päeval protestijaid rahu säilitama, sest eelmisel õhtul sai politseitulistamisest ajendatud rahutustes viga 16 korravalvurit ja mitu demonstranti.

Rahutusse linna on teel rahvuskaardi üksused, samuti politsei eriüksused.

Politsei ja protestiks 43-aastase Scotti mahalaskmise vastu tänavatele tulnud meeleavaldajate kokkupõrked on järjekordsed politseivägivallast põhjustatud rahutused Ühendriikides. Tulistamine leidis aset teisipäeva õhtul ühe Charlotte'i elamukompleksi parklas, kuhu politsei saabus arvatavat tagaotsitavat kinni võtma.

Politsei teatel kandis Lamont relva, mida keeldus vaatamata korduvatele käskudele maha panemast. Scotti sugulaste ja naabrite kinnitusel olnud mehel käes kõigest raamat.

Charlotte'i linnas elab 830 000 inimest, kellest 35 protsenti on mustanahalised.

Kolme aasta eest tappis politsei seal relvastamata mustanahalise mehe. Politseinike vastu esitati süüdistus, kuid protestilainet ega tänavavägivalda ei tulnud. Kohtuasi aga vajus vaikselt ära ning kedagi ei karistatud.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: