Justiitsministeerium jättis riigivaraseaduse plaanitava eelnõu kooskõlastamata ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeerium jättis mitmetel põhjustel kooskõlastamata rahandusministeeriumi poolt esitatud riigivaraseaduse (RVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), näiteks reguleerib VTK ministeeriumi hinnangul liigselt riigi ametisõidukite kasutamist ja seaduse mõjude analüüs on olnud ebapiisav.

"VTK koostamisel on kasutatud küll soovitatud VTK vormi, kuid mõistetud ei ole, mida VTK-s sisalduvate teemade all käsitleda. Mitmel korral on sama teksti korratud erinevate punktide all. Soovitame tutvuda selgitustega VTK vormi punktide pealkirjade all, see aitab mõista, mida VTK-lt oodatakse," seisab justiitsministeeriumi kirjas rahandusministeeriumile.

"VTK esitamine ei ole formaalsus. Läbimõeldult ja sisukalt koostatud VTK hoiab ära olukorra, kus põhimõtteliste poliitikavalikute üle hakatakse arutlema alles pärast eelnõu valmimist ja kooskõlastusele esitamist. See aitab eelnõu koostajatel enda jaoks teemad läbi mõelda ning on oluline arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust. Kui VTK on pealiskaudne, jäävad nimetatud eesmärgid täitmata," märgitakse kirjas.

Kirjas tuuakse välja justiitsministeeriumi etteheited VTK-s toodud probleemipüstituste kohta. Ministeeriumi hinnangul pole VTK koostajad püstitanud mitte probleeme, nagu näeb ette VTK koostamise kord, vaid "pigem eesmärke, eelistatud lahendeid või lihtsalt üldisemat konteksti".

Esimene probleemipüstitus VTK-s on tarkvara kasutusse andmine litsentsilepingu alusel. Justiitsministeerium leiab, et VTK-s on käsitletud vaid tarkvara autoriõigusi, ministeeriumi hinnangul tuleks aga kogu riigivaraks oleva intellektuaalse omandi kasutamiseks luua ühtne lähenemine.

Teiseks probleemipüstitusena soovib rahandusministeerium riigivaraseadusesse lisada hoonestatud kinnisvara kavandamise regulatsiooni. Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s märgitud, milliseid põhimõttelisi lahendusi kasutada soovitakse, seega ei ole võimalik nende sobivuse suhtes seisukohta võtta. Hinnata saab ministeeriumi hinnangul vaid reguleerimise vajadust ja sobivust seadusesse.

"Justiitsministeerium on varasemalt avaldanud arvamust riigi kinnisvara koondaruannete koostamise käigus ning ei nõustu, et hoonestatud kinnisvara kavandamist on tarvis õigustloova akti tasemel reguleerida," seisab kirjas. "Leiame, et igasuguste lepingute sõlmimine, nende sõlmimise kavandamine ja sellega kaasnevad protseduurid on riigiasutuste enda otsustusküsimus ning selle reguleerimine seadusega on ülereguleerimine. Piisab, kui seaduses või muus õigusaktis on kehtestatud nõuded vastavale lepingu objektile."

Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s selgitatud ka seda, kes peaks hoonestatud kinnisvara kavandamise ja arendamisega tegelema hakkama.

Kolmas probleemipüstitus puudutab riigivara kasutamist horisontaalse koostöö korraldamisel ning teenuste osutamisel. Justiitsministeeriumi hinnangul peaks kolmandat ja esimest probleemipüstitust käsitlema koos, kuna mõlemad puudutavad intellektuaalse omandi küsimust.

Märgitakse veel, et VTK-st jääb selgusetuks, kas plaanitakse ühtlasi muuta ka riigihangete seadust. Samuti peaks justiitsministeeriumi hinnangul eelnõu hõlmama ka lahendust juhtumitele, kus riigile kuuluvat kinnistut vajatakse ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks, selliste juhtumite menetlus on ministeeriumi hinnangul hetkel ebamõistlikult keerukas.

Neljanda probleemipüstituse "Hoonestamata maade valitsemise kompetentsi koondamine" puhul märgib ministeerium, et RVS ei peaks valitsusasutustele detailsete ülesannete jagamisega tegelema, pigem peaks need seaduses sätestatama üldiselt ning volitatama valitsust ülesandeid kehtestama.

Viienda probleemipüstituse "Ametisõidukite kasutamise ja ametisõitude korraldamise ühtse regulatsiooni kehtestamine" puhul on ministeeriumi hinnangul jäetud välja toomata regulatiivsed lahendused, mistõttu saab seisukohta võtta vaid regulatsiooni kui sellise vajaduse ja sobivuse kohta seadusesse.

Ministeeriumi hinnangul varitseb selles punktis ülereguleerimise oht. Kuna suur osa ametisõidukitest on kasutuses lepingute alusel, oleks ministeeriumi hinnangul võimalik täpsustada hoopis lepingute nõudeid. Ministeeriumi hinnangul puudub VTK-s mitteregulatiivsete lahenduste sisuline analüüs.

Üldiselt leiab ministeerium, et VTK mõjude analüüs on olnud ebapiisav ja liiga lakooniline.

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: