Keila õpetajatel jäi 2014. aastal osa palgast saamata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PP/Scanpix

Riigi haridusraha kasutamist analüüsinud riigikontroll avastas, et Keila kooli rohkem kui sada õpetajat jäid 2014. aastal iga kuu ilma umbes 90 eurost.

Keila õpetajad said 2014. aastal kuus keskmiselt 1058 eurot, kuid oleksid võinud teenida umbes 1150 eurot, kirjutab Postimees.

Riigikontroll tuvastas, et tegemist ei olnud siiski tahtliku, vaid kogenematusest või teadmatusest tehtud raamatupidamisveaga ning väljamaksmata palga kogusumma 124 000 eurot on alles ja seda ei ole kasutatud muuks.

Riik annab omavalitsustele koolide jaoks haridustoetust vastavalt aastaid kehtivatele reeglitele, Keila kool on viimased seitse aastat tegutsenud vormiliselt erakoolina ehk sihtasutusena, olles aga sisuliselt munitsipaalkool ja saades riigilt samasugust toetust nagu iga munitsipaalkool ning õpetajate palgarahaks mõeldud toetust võibki ministeeriumi kehtestatud reeglite järgi kasutada ainult selleks.

Koolijuhi, logopeedide jt mittepedagoogide palgaraha kohta peetakse eraldi arvestust, kuid Keilas olid eelarveread sassi läinud ja õpetajate palgarahast maksti ka koolijuhile, logopeedile, IT-spetsialistile ja teistele ning seevõrra jäi õpetajate palk riigikontrolli hinnangul 90 euro võrra kuus väiksemaks ning viga ei avastatud aga enne, kui riigikontroll raamatupidamise üle vaatas.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: