Kandidaadid vene kogukonnast: tuleb kohtuda, rääkida, kuulata ({{commentsTotal}})

{{1474531663000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR

Presidendiks pürgijad väitsid Vikerraadio debatil sisuliselt ühest suust, et riigipea peab looma venekeelse kogukonnaga senisest tugevama sideme, kuid selle vastu ei aita muu kui pidev kohtumine ja rääkimine.

Teiste kuulajaküsimuste seas soovis TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas kandidaatidelt nägemust, kuidas suhestuvad nad venekeelsesse kogukonda, millist rolli näevad suhete ja sidemete loomisel selle kogukonnaga ja mis on peamised valupunktid, millega riigipea peaks sel teemal tegelema.

Mart Helme toonitas, et venelased on rahvus, kes ei taha lülituda Eesti kultuuriruumi, sest nende oma kultuuriruum on kordi võimsam.

"President saab nendega kohtuda, rääkida, kuulata neid ja selgitada neile. Aga suhelda tuleb nii, et sa näitad selgroogu, mitte nii, et sa katsud oma selgroogu painutada nende tahtmise ja vaadete järgi. Venelased austavad uhket ja julget inimest," rõhutas Helme.

Mailis Reps märkis, et käib venekeelsetes koolides väga tihti ning olukord pole sugugi nii hull, kui üritatakse maalida. "Nende koolide õpilaskond ja õpetajad on väga motiveeritud õppima eesti keelt ja teisi võõrkeeli. Nad on huvitatud olemast Eesti kodanikud."

Ta märkis, e presidendi kohustus on austada kõiki siin elavaid inimesi, kuid vastastikune lugupidamine ja asutus tuleb välja teenida. "See oleneb sellest, kuidas sa suhtled, kui tihti suhtled. President võiks olla üle sellest, et rääkida venekeelse kogukonnaga vaid ühel või kahel teemal. Nemad ei soovi rääkida ainult HIVist ja narkomaaniast," selgitas Keskerakonna kandidaat.

"Neil on samamoodi pereteemad, haridusteemad, julgeolek. Nad on samuti huvitatud sellest, et Eestis oleks rahu. Küll aga on neil tihti informatsioonipuudus. Presidendi ülesanne on kohtuda, kohtuda ja veel kord kohtuda," lisas Reps.

Marina Kaljuranna käest küsiti, kas ta näeb probleemi selles kui Eesti venekeelse kooli õpetaja suhtumine on, et Krimm kuulub Venemaale.

Kaljurand vastas, et on normaalne, kui koolis arutatakse erinevate poliitiliste ja välispoliitiliste küsimuste üle. "Olen ka mina käinud Ida-Virumaa koolides ja pidanud selgitama, miks Krimmi okupeerimine pole õige. Asi pole selles, kellele Krimm kuulub, vaid kuidas Krimm okupeeriti. Väidan, et kui see kõik rahulikult ära rääkida, saadakse sellest aru."

Kaljurand võttis Repsi sõnasabast kinni ja rõhutas samuti, et president peab olema kõigi Eestimaalaste president. "Minu jaoks ei ole vahet, mis on selle inimese emakeel või kultuuriline taust. Oluline on see, et ta austab Eesti riiki, kultuuri, keelt, rahvast."

Kaljurand märkis, et saab anda ka isiklikku eeskuju: Eesti kodanikust vene juurtega Eesti patrioot võib olla välisminister ja isegi presidendikandidaat.

Allar Jõks tuletas meelde, et kui ta sai omal ajal õiguskantsleriks, sõitis ta kohe esimesel tööpäeval Narva, et luua seal õiguskantsleri esindus, seejärel ka Jõhvis. "See on üks viis, kuidas tuua riiki lähemale. President saaks prožektori lasta neile küsimustele, mis Ida-Virumaal muret teevad," laususu Jõks.

Jõks märkis, et Ida-Virumaal pole sugugi põletav kodakondsusküsimus, vaid see, kuidas saada üle staatusest, et piirkond on Eesti üks vaesemaid. "Meil on nii palju riiklikke plaane, aga neid ei ole ellu viidud. President saaks koostada ümarlaudu ja viia need nii ellu," leidis Jõks.

Siim Kallas selle küsimuse arutelus ei osalenud, sest hilines debatile ligi poolt tundi. Debati videosalvestus on hiljem järelvaadatav.

 


ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: