Venemaa teatas, et ootab transponderite ettepanekule NATO kirjalikku vastust ({{commentsTotal}})

Taani kaitseministeeriumi avaldatud foto 2015. aasta detsembrist näitab Vene SU-34 Läänemere kohal. Lennuki transponder oli välja lülitatud.
Taani kaitseministeeriumi avaldatud foto 2015. aasta detsembrist näitab Vene SU-34 Läänemere kohal. Lennuki transponder oli välja lülitatud. Autor/allikas: AFP

Venemaa andis teada, et ootab NATO-lt kirjalikku vastust juulis NATO-Vene nõukogu kohtumisel tehtud ettepanekutele, millest üks käsitleb sisselülitatud transponderitega sõjalennukite lende Läänemere kohal.

"Me ütlesime Vene välisministri Sergei Lavrovi ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kohtumisel, et ootame alliansilt kirjalikku vastust kõigile oma ettepanekutele, seal hulgas transponderite kohta," ütles asevälisminister Aleksei Meškov neljapäeval Interfaxile.

Eesti kaitseministeerium teatas sel nädalal, et vastab Venemaa kaitseministeeriumi ettepanekule arutada Läänemere julgeolekut eitavalt.

"Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik," ütles ERR-ile kaitseministeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks, sealhulgas arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimustes. Samasuguse ettepaneku said Läti, Leedu ja Poola ning NATO-sse mittekuuluvad Soome ja Rootsi.

"Meie jaoks on olulisim teema dialoogis Venemaaga viimase tegevusest halvenenud julgeolekuolukord Euroopas. Venemaal lasub vastutus viimastel aastatel Euroopa idapiiril tekkinud pingekollete lahendamisel ning ka koostöö taastamine sõltub Venemaast. Selle eeltingimuseks on Venemaa Euroopa julgeoleku ja koostöö aluspõhimõtete täitmine. Jätkuvalt on muret tekitavad Venemaa sõjategevus Ukrainas, Krimmi annekteerimine, Venemaa sõjalise kohaloleku kasv ning provokatiivne sõjaline käitumine NATO piiride lähistel," rääkis Sang.

13. juulil toimunud Vene-NATO Nõukogul tegi Venemaa ettepanekud konsultatsioonideks ning koostööks NATOga (edastades ettepanekud hiljem kirjalikult). Ettepanekule vastas NATO asepeasekretär Vershbow 15. augustil, nõustudes edasise dialoogiga osade teemade puhul, ent välistades need, mis eeldaksid sõjalise koostöö taastamist. Jätkuvalt kehtib NATO otsus 2014. aasta aprillist peatada igasugune praktiline tsiviil- ja militaarkoostöö Venemaaga vastusena Venemaa agressiivsele tegevusele Ukrainas.

Allikas: BNS, ERR



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: