Mart Helme: ajaksin presidendina teistsugust välispoliitikat ({{commentsTotal}})

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) presidendikandidaat Mart Helme ütles, et presidendina ajaks tema senisest teistsugust välispoliitikat.

"Ringvaate" saade küsis Mart Helmelt, millist välispoliitikat hakkaks ta presidendina välisministeeriumis ajama.

"Kindlasti teistsugust, mis ei tähenda, et panen kohe lauale nõudmise, et peame lahkuma EL-ist, et peame alustama sõda Venemaaga, et peame piirid kinni panema ja peame hakkama neegreid maha laskma. Kindlasti seda ei tee, ehkki poliitilised oponendid püüavad jätta sellise muljet, et just sellne mees ma olen," rääkis ta.

"Mina olen rõhutanud seda, et meie riik on aktsepteerinud teatud suveräänsuspuude - me väga paljudel puhkudel ei kauple, ei vaidle, vaid teeme pikema jututa seda, mida kuskil Brüsselis, Bonnis, Washingtonis meile soovitatakse. Alati see pole meile kasulik. /.../ Meil on loomulikult kaupelmisruumi. Ja Euroopa on niivõrd kirev nähtus, et alati ja kõikides küsimustes on võimalik luua mõttekaaslaste koalitsioone, aga see on tülikas, töömahukas. See eeldab väga tõhusat diplomaatiat. See eeldab, et meil on diplomaatline võrgustik, see eeldab visiite, läbirääkimisi. See pole hõlbus, palju lihtsam on minna n-ö kergema vatupanu teed," lisas ta.

Küsitluste kohaselt on Mart Helme üks ebapopulaarsemaid kandidaate - 23 protsenti inimestest ei tahaks teda presidendina näha. 

"Kindlasti on nende hulgas väga palju vene rahvusest inimesi, kes umbusaldavad mind sellepärast, et peavad mind Eesti natsionalistiks. Kindlasti on suur hulk selliseid, kes on vasakliberaalsed ja arvavad, et ma hakkan kohe tegema siin Põhja-Koread - täiesti absurdne idee. Kindlasti on mingi hulk inimesi, kellele on jäänud mulje mingisugusest meedias ilmunud artiklist, mis on kuidagi mind demoniseerinud. Kindlasti on ka inimesi, kellele ma lihtsalt ei sümpatiseeri. Ma arvan, et siin lihtsalt neid inimesi tulebki paarkümmend protsenti. Aga ma arvan, et on mingi paarkümmend protsenti neid, kes väga tahaks," selgitas ta.

Kui Helmelt saates küsiti, kuidas ta kavatseb presidendina eesti ja vene rahvusest inimesi ühendada, ütles ta, et kavatseb jääda iseendaks.

"Mina kavatsen minna venelaste ette ja olla see, kes ma olen. Ja ma tean, et venelased peavad sellest väga lugu. Minu kolleeg Mihhail Stalnuhhin on öelnud, et Helme on muidugi Eesti natsionalist, aga ta on vähemalt aus," ütles Helme.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: