ÜRO inimõigusvolinik taunib migrantide kinnipidamist Makedoonias ({{commentsTotal}})

Migrandid Makedoonias.
Migrandid Makedoonias. Autor/allikas: Ognen Teofilovski/Reuters/Scanpix

ÜRO inimõiguste ülemvolinik väljendas reedel tõsist muret olukorra üle Makedoonias, kus migrante süstemaatiliselt kinni peetakse ja riigist välja saadetakse ning eriti levinud on laste kinnipidamine.

Inimõigusvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein ütles, et kui tema meeskond septembri algul Makedooniat külastas, avastasid nad 180 migranti, kes olid elanud märtsist alates kahes transiidikeskuses täielikus teadmatuses, mis neist saada võib. Nende hulgas oli 80 last.

"See on lihtsalt lubamatu, eriti kui asi puudutab lapsi," rõhutas Zeid.

Makedoonia asub Balkani rändekoridoris, mille on alates eelmise aasta suvest läbinud teel Lääne-Euroopasse sajad tuhanded põgenikud Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast.

Märsis pandi rändetee kinni ja suurem migratsioonivool peatus, kuid jätkuvalt kulgevad migrandid väikeste rühmadena läbi Balkani riikide.

Zeid juhtis tähelepanu asjaolule, et Serbia piiri äärsesse Tabanovce keskusse ja Kreeka piiri lähedal asuvasse Gevgelija keskusse jäänud 180 migranti sisenesid Makedooniasse enne, kui riik 8. märtsil piirid kinni pani.

ÜRO inimõigusbüroo pressiesindaja Cecile Pouilly ütles AFP-le, et üks keskustest on "sisuliselt kinnipidamiskeskus".

Ta hoiatas, et hiljutine asüüliseaduse muudatus tähendab, et illegaalselt Makedooniasse sisenenud inimestel pole mingit võimalust saada luba riiki jääda.

Alates 2015. aastast Makedooniale esitatud 600 asüülitaotlusest on rahuldatud vaid viis.

Allikas: BNS



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: