Hiiumaal harjutati saarte elanikele esmaabi andmist välihaiglas ({{commentsTotal}})

Hiiumaal toimus õppus, kuidas tagada, et saartel elavad inimesed ei jääks esmaabita, kui kohalik haigla peaks näiteks maha põlema. Täna harjutati päästemeeskonna välihaigla kasutamist.

Hiiumaal peetud õppuse stsenaariumi järgi oli kohalik haigla hävinud ja suurõnnetusega toimetulekuks suunati saarele päästemeeskonna meditsiinirühm, kes rajas Kärdlasse välihaigla. Lisaks toodi mandrilt juurde kuus kiirabibrigaadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õppuse läbiviija, Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhi Arkadi Popovi sõnul valiti õppuse kohaks Hiiumaa seetõttu, et tegemist on saarega, kus tavapärane meditsiiniline ressurss on piiratud.

"Haigla on suhteliselt piiratud meditsiinilise võimekusega, on üks kiirabibrigaad," selgitas ta.

Õppuse puhul on väga oluline harjutada läbi mandrilt tulnud erinevatest piirkondadest pärit lisajõudude omavaheline koostöö, mida igapäevaselt ette ei tule. Ühe kiirabibrigaadi saab tuua Hiiumaale politsei helikopteriga. Päeval kulub selleks sõiduks umbes 40 minutit. Suurema võimekuse jaoks tuleb aga kasutada meretransporti.

"Kindlasti selline suur struktuur nagu välihaigla ja ka täiendavad kiirabibrigaadid saavad siia pääseda ainult praamidega," ütles Popov.

Päästemeeskonna välihaigla suudab aidata kohalikke laiemalt kui seda on ainult vältimatu esmaabi.

"Me suudame pakkuda teatud aja jooksul, mis sisaldab endas päevi ja kuni nädalat ja rohkemgi, ajutist lahendust sellele, kui ei ole võimalik kohapeal osutada tervishoiuteenust. Ma ei räägi siin ainult erakorraliste haigete käsitlusest. Meil on suutlikkus käsitleda nii kirurgilisi haigeid, intensiivravi vajavaid haigeid, nii lapsi kui ka naisi ja rasedaid," kinnitas päästemeeskonna meditsiinirühma juht Raido Paasma.

Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm on omandanud kogemusi ka mitmel välismissioonil, näiteks 2004. aastal Indoneesia maavärina piirkonnas ja 2005. aastal Pakistanis. Tegemist on suurima taolise õppusega, mis Hiiumaal korraldatud.

Toimetaja: Merili Nael



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: