Pettai ütles mõni päev tagasi "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tänane päev on demokraatia pidupäev, kuna konkurents presidendivalimistel on suur. Pettai jäi endiselt selle mõtte juurde.

"Esimeses voorus oli ikkagi neli tugevat kandidaati ja rebimine oli väga tasavägine ja kõik valimiskogu liikmed said südame järgi valida. See, kuidas lõpuks kukkus välja teises voorus, esmalt, ma arvan, et see valik, mis osutus sinna, oli paljudele üllatav. Keegi võib-olla selle kombinatsiooniga väga ei arvestanud ja siis läksid kõnelused, mahhinatsioonid või muud kaalutlused lahti, et tõepoolest niivõrd palju rikutud või tühje sedeleid tuli ja keegi ei osutunud valituks," rääkis politoloog.

Ta usub, et paljud valimiskogu liikmed tõepoolest tundsid, et nad ei saa ei Kallase ega Jõksi poolt hääletada.

"Vaadates, et mõlemad kandidaadid said vaid üle 130 hääle, siis nende vahel juba oli seis tasavägine. See tähendab, et need, kes jätsid märkimata, olid mõlema suhtes umbusklikud ja nii nad otsustasid. Teistpidi, ma kaldun arvama, et valimiskogu liikmed olid seal selleks, et valikud ära teha. Kui sina oled seatud kahe variandi ette, siis tuleb nende kahe vahel valida. Ma saan aru, et see on ka kodanikuõigus ja nende õigus jätta valimata, aga hetkel oleme viidud uude situatsiooni ja loodame, et suudame sellest välja rabeleda," rääkis Pettai.

Seni kandideerinutel on Pettai hinnangul väga raske uuesti kandidaadiks asuda. "Aga igal erakonnal on vaja mõelda. Kui erakond tahab kedagi üles seada, siis peab seda mingite protseduuride järgi tegema. Pigem ma arvan, et tuleb otsemaid astuda erakondade vahelistesse kõnelustesse ja kokku leppida uues nimes," ütles Pettai.

"Siin olen nõus ka Allar Jõksiga, kes ütles, et kogu protsess on näidanud, et erakonnad ei suuda riigi nimel ja huvides koostööd teha, ja nüüd on nad eriti sunnitud seda tegema, sest aeg tõukab tagant," lisas ta.