Prokuratuur ja inspektsioon: tööõnnetuste paralleelne uurimine on raiskav ja tuleb lõpetada
Raskete tööõnnetuste arv kasvab pidevalt – mullu oli neid 961 ja tänavu juba 672. Senise süsteemi järgi uurivad raskeid õnnetusi ja surmajuhtumeid tööpostil paralleelselt politsei ja tööinspektsioon, mis on aga raiskav ja aeglane ning peab riigi peaprokuröri Lavly Perlingu ja tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul muutuma.
Aasta 2015 algas moodsa Eesti kõige ohvriterohkema tööõnnetusega, kui Ida-Virumaal asuva Auvere elektrijaama ehitusel sai vigastada kaheksa inimest, kes toimetati kiirabiga Narva haiglasse. Esialgseil andmeil algasid õnnetusega lõppenud sündmused avariist tuhaärastussüsteemis, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
Sama päeva õhtul tegeles riigi peaprokurör Lavly Perling isiklikult alles uurimise käimalükkamisega, sest politsei ei teadnud, kas sündmuskohale minna on ohutu või mitte, sest spetsialistiga ei olnud õnnestunud veel konsulteerida.
See oli Perlingu sõnul vaid üks näide, kus raskete tööõnnetuste uurimised ei käi loogilist ja ladusat rada.
"Mis seal salata, nii mõnegi sündmuskohaga on olnud põhiküsimus see, kui kaua meil läheb aega, et jõuda sündmuskohale, et aru saada, kus see sündmuskoht on. Ja hetkel, ma arvan, peab riik mõtlema sellele, et ehk meil läheb liiga kaua aega selle peale. Ja jällegi, kui meil oleks algusest peale olnud kaasatud insener või olenevalt sündmuskohast mõne muu spetsialisti kompetents, siis me tegelikult ilmselt riigina oleksime suutelised kiiremini seda sündmuskohta fikseerima ja tagama kvaliteetsemad tõendid ka kohtu jaoks," selgitas Perling.
Tänaseks on politsei Auvere juhtumis kohtueelse menetluse lõpetanud ning asja prokuratuuri saatnud. Menetluse raames on esitatud kahtlustus ühele inimesele.
Politseil pole sageli vajalikku kompetentsi
Hetkel kehtib süsteem, kus surmaga või raske vigastusega lõppenud tööõnnetust uurivad korraga politsei ja tööinspektsioon, kes mõlemad algatavad eraldi menetluse. Esimesena teeb sündmuspaigal toimingud politsei ja kui nemad lõpetavad, alles siis tööinspektsioon. Paradoks on, et ehkki politsei pääseb sündmuspaigale esimesena, pole neil pahatihti kompetentsi, et näiteks keerulisi tehnilisi seadmeid uurida.
"Uurimisasutuses ja ka prokuratuuris ei ole ja ei saa ka kunagi olema sellist kompetentsi, mis oleks vajalik kiireks ja efektiivseks tööõnnetuse uurimiseks. Tänasel päeval me oleme aru saanud, et me peame tegema koostööd," ütles Perling.
"Samas me saame aru, et tööinspektsioonil on olemas võib-olla inseneri ja spetsialisti kompetents, aga kui me tahame nende asjadega jõuda edukalt ka kohtu ette, siis meil on paratamatult vaja ka uurimiskompetentsi. Ja nüüd ongi võtmesõnad, et need kaks tuleb kokku panna kohe alguses," lisas ta.
Ka tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on vaja süsteemi muuta.
"Kui me räägime surmaga lõppenud tööõnnetustest, siis kindlasti on otstarbekam seda süsteemi muuta, et ei oleks nii palju dubleerimist. Kui juhtub tööõnnetus, mille tagajärjeks on surm, siis alustab prokuratuur kriminaalmenetlust, politsei läheb kohale, samuti tööinspektsiooni uurija, aga meie ei saa enne teha toiminguid, kui politsei ei ole oma menetlustoiminguid lõpetanud," rääkis Maripuu.
Lühidalt on Perlingu ja Maripuu ettepanek, et prokuratuur ja tööinspektsioon uuriksid asju edaspidi koos, kus esimene valdab kriminaalmenetluse ning teine tööohutuse peensusi.
Seni valitsenud olukord on seda jaburam, et võib juhtuda, et õnnetuse uurimiseks tellitakse mitu ekspertiisi, mis tulevad nagunii samalt teadlaselt. Kokku kulutab see asjatult aega ning halvemal juhul võivad rikkumised, mida uuritakse, isegi aeguda.
"Arvestades seda, et keskmine menetluskiirus on ikkagi selline, et me räägime aastatest, siis ma julgen küll öelda, et see on võtnud palju aega. Samas, eks me peame iga kuriteo puhul arvestama seda, et need keerulised asjad võtavadki kaua aega," rääkis Perling.
"Praegusel hetkel, kui me uurime surmaga lõppenud tööõnnetust, siis nii kaua kui see kriminaalmenetlus on pooleli, me küll vormistame oma uurimiskokkuvõtte ära, aga edasisi samme me enam teha ei saa. Ja on olnud neid juhtumeid, kus kriminaalmenetlus lõpetatakse, aga meie ei saa ka oma väärteomenetlusega edasi minna, sest see on aegunud. Nii et kindlasti oleks siin oluline, et kiirus oleks suurem," ütles Maripuu.
Raskete tööõnnetuste hulk kasvab
Samal ajal raskete tööõnnetuste hulk Eestis kasvab viimastel aastatel keskmiselt saja juhtumiga aastas ning ulatus mullu ligi tuhandeni. Statistiliselt satub päevas Eestis raskesse tööõnnetusse üle kahe inimese. Kasvab ka tööl hukkunute arv: 2014. aastal oli neid 16, 2015. aastal 17 ja tänavu üheksa kuuga on hukkunud juba 18 inimest.
"Meie oleme valmis, et meie uurijad osaleksid politsei juures ekspertidena ja et me saaksime seda ressurssi, mida me praegusel hetkel suuname surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimiseks, suunata teiste raskete tööõnnetuste uurimiseks, eelkõige selleks, et vältida järgmiste õnnetuste tekkimist - juhendada tööandjad ja juba teha oma teatavaid ennetustegevusi, et töökeskkond läheks Eestis paremaks ja turvalisemaks," rääkis Maripuu.
Perling usub, et sellega hoitakse ka raha kokku ja tõuseb kvaliteet.
"Ma usun, et tuleb rahaline kokkuhoid. Ma usun, et kõige olulisem on see, et kvaliteet saab parem olema. Ma usun, et need menetlused saavad olema kiiremad ja ma arvan, et kui nende menetluste kõrvalt ka tööinspektsioon saab ära kasutada seda teadmist, mis tuleb, siis võib-olla ka tööohutust saab rohkem olema," rääkis ta.
Pooled on leppinud, et olukorda tuleks muuta, aga kuidas seda täpselt teha ja kas selleks tuleb muuta ka seadust, hakatakse arutama juba sel neljapäeval.
Eestis jääb aastas tööõnnetuste tõttu tegemata miljon töötundi, sest inimesed on haiged, mis on omakorda koormus haigekassale.
Toimetaja: Merili Nael