Ka Läti suurima ja mainekaima haigla, Riia Stradinši kliiniku erakorralise meditsiini osakonnas ootejärjekord üha kasvab, sest riiklike kvootide alusel ei jõua inimesed oma tõbedega arsti juurde ja uuringuile pääsemist ära oodata. Meditsiinitöötajad korraldavad meeleavaldusi ja peaminister on lubanud, et tervishoid muutub esmatähtsaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka Lätis peaks olema ülejärgmisest aastast kohustuslik tervisekindlustus. Iseasi, millise mudeli kasuks lätlased otsustavad, sest näiteks Eesti haigekassa süsteem lätlaste meelest väga hea ei ole.

Läti arstide liidu juht Peteris Apinis kinnitas, et tohtrite keskmine palk on 1500 eurot ehk oluliselt madalam kui Eestis.

"Maksuamet töötab meil väga halvasti. Nad imiteerivad töötamist. Kõik räägivad, et midagi oleks vaja muuta. Võin teile kinnitada, et midagi ei muutu. Teema on päevakorral vaid praegu, enne eelarve vastuvõtmist," ütles Apinis.

Läti valitsus on kiirkorras eraldanud lisaraha järjekordade lühendamiseks, onkoloogiahaigete raviks ja ravimite ostmiseks.

"Erinevalt Eestist suunatakse Läti riigieelarvest tervishoidu oluliselt vähem raha. Praegu on see vaid 9,8 protsenti. Püüame selle poole, et tervishoid moodustaks 12 protsenti kogu eelarvest," rääkis Läti tervishoiuminister Anda Ćakša.

Nüüd püütakse midagi põhimõttelisemat muuta. Väideldakse mitme erineva mudeli üle - kas suurendada kuni protsendi võrra mõnd senist maksu, kehtestada sissetulekust lähtuv tervishoiumaks või 25-70 euro suurune riskifondi kuumaks või täiendav tasu kohustusliku tervisekindlustuse eest.

"Patsiendid peavad haigestumise korral olema rahaliselt kindlustatud. See tähendab riiklikku kindlustust ja seda, et riik on teenuse ostja. Riiklik agentuur määrab, kui palju teenus maksab ja kuhu seda suunata," ütles Ćakša.

Ametiühingud rahvalt lisaraha küsimist ei toeta. "Loomulikult soovime, et tervishoiuteenuse tagaks riik. Erafirmad ei suuda meditsiinivalkonna probleeme lahendada, sest seal on peamine kasum," ütles Läti ametiühingute liidu esimees Peteris Krigers.

Kuni poliitikud väitlevad, leiavad paljud noored lahenduse enda, mitte riigi jaoks. "Igal aastal katkematult suundub 300 kõrgkooli lõpetanud arstist 100 kohe tööle välismaale," tõdes Apinis.

Stradinši kliinikus valmib aga peagi uus korpus ja hiljuti ise südameoperatsioonil käinud president Raimonds Vejonis lubas, et Läti leiab rahva jaoks hea lahenduse. Arstide liit sellesse ei usu.