Eesti julgeolek ei alga meie ukse eest ega kriisikollete mõjust meile. Meie julgeolekut mõjutavad ka muutused liitlaste killas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brexit pole seni kaasa toonud Suurbritannia eemaldumist Euroopa julgeoleku küsimustest, kuid tulemata jääb brittide raha ühisesse potti, ütleb Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

"Suurbritannia lahkub Euroopa liidust ja see tähendab ka vähem raha ka kaitsekoostööle senistes vormides. Ja EL peab selle raha kusagilt mujalt leidma, sest kui räägitakse tihenenud kaitsekoostööst, tuleb ka panustada," sõnas ta.

Kui Donald Trump peaks saama presidendiks ja USA vähendaks oluliselt koostööd NATO raames, muudaks see küsitavaks eurooplaste võime suuri operatsioone läbi viia.

"Mingis osas me näeme, et EL on suutnud sõjaliselt tegutseda - suutis tegutseda ka Makedoonia konfliktis, kus saatis sinna oma väed ja seal NATO lippu ei olnud. Nii et teatud võimalusi on. Aga kui me räägime suurema-mastaabilisest konfliktist, strateegilisest väljakutsest, siis tõepoolest ilma Ameerika Ühendriikideta EL iseseisvalt... See on väga keeruline küsimus," nentis Bahovski.

Eesti linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast arvas, et maal sõltub kriisiolukorras elu kohalike elanike enda südikusest. Keskne ametkondlik abi on kaugel.

"Me teame, et on olemas külaliikumine, koolikogukonnad, majaühistud, korteriühistud. Kõik see on ju olemas ja toimib. Ainult kui me paneme sinna kriisimõõtme juurde, tuleks läbi mõelda, kuidas kriisisituatsioonis kõik need olemasolevad struktuurid toimiksid probleemide olemasolu korral," lausus Võigemast.