Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Reformierakonna baasil võiks uus erakond tekkida vaid äärmisel juhul.

"Tegemist on pigem niisuguse mõttega, et, jah, kui Reformierakonnas tõepoolest sisepinged kuhjuvad ja mingisugust lahendust ei leita, siis võib-olla tõesti äärmisel juhul võib kõne alla tulla uue partei loomine. Aga ma arvan, et tänases olukorras ükski täiemõistuslik poliitik ei arva, et Reformierakonna lagunemine oleks temale kui Reformierakonna liikmele midagi niisugust, mida ihaldada," rääkis Saarts.

Agu Uudelepa sõnul tähendaks Siim Kallase erakonna asutamine pöördumist Reformierakonna algsete ideede juurde. Pärast seda, kui Kallas esimehe ameti maha pani, on erakond muutunud Uudelepa sõnul mõnevõrra sotsiaalsemaks. Erakonnamaastik areneb Uudelepa sõnul praegu erakondade arvu kasvu suunas.

"Nii suuri selgeid ühe erakonna või kahe erakonna domineerimisega valimisi ei pruugi enam tulla ja siis mingil hetkel avastatakse jälle, et peaks uuesti konsolideeruma. Erakondasid loomulikult mahub juurde, aga arvestama peab seda, et valimisõiguslikke kodanikke ei tule eriti juurde," ütles Uudelepp.

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai ütles, et uue partei asutamine on praegu palju keerulisem kui veel mõne aasta eest ning uuel erakonnal on keeruline ületada valimiskünnist, et riigikokku pääseda.

"Tõsi see on, et Reformierakonnas on teisedki inimesed lahkunud. Üks endine välisminister lõi oma partei ja põrus päris kõvasti. Siin tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas oma parteiga välja minna, kui edukas see on ja mis on pikema aja strateegia," selgitas Pettai.

Tema arvates oskab Kallas kogenud poliitiku ja majandusinimesena partei asutamise plusse ja miinusied hinnata.

Äripäev kirjutas, et Siim Kallas seisab teelahkmel - kas poliitikast lahkuda, olla poliitikas tegev koos Reformierakonnaga või asutada uus partei. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kinnitas Kallas siiski, et uut erakonda tal kavas luua ei ole.