Taani filosoof Søren Kierkegaard on öelnud, et samad sõnad võivad ühe inimese suust tulnuna näida väga sisukad ja usaldusväärsed, kuid teise suust kuulduna olla kui langevate lehtede kerge sosin. President Kersti Kaljulaid on kindlasti selline isik, keda kuulatakse ja kuulda võetakse. Tema esmaspäevases ametisse nimetamise kõnes oli nii mõndagi meenutamisväärset.

Üks presidendi kõne teemadest oli enesekindlus, mis oli seotud vajadusega teisi inimesi hoida. President ütles, et endasse uskumine on arengu ja edu eeldus. Enesekindlad inimesed ehitavad ettevõtteid, kasvatavad rõõmsaid lapsi vanema või õpetaja rollis, võistlevad teadusgrantide nimel, loovad ja hoiavad kultuuri ja toovad medaleid spordivõistlustelt.

Peaksime poliitikaprobleeme liigsete emotsioonideta lahkama ja otsima õppetunde, mitte eksimusi.

Teisalt küsis president, kas me näeme teisi inimesi kaasteelistena ühise asja ajamisel või konkurentidena erahuvide edendamisel. Kui näeme konkurentidena, siis paratamatult hakkame otsima vigu ja kaotame võime näha head. Sellest ei ole kasu, kui tunneme viimase pisiasjani igaühe nõrku külgi. Niimoodi hävitame enesekindlust.

Näiteid sellisest vigade otsimisest tõi jõuliselt seegi nädal. Valitsus nimetas Juhan Partsi Euroopa Kontrollikojas vabaks jäänud ametikohale ja seoses sellega vallandus eurokontrolöri kandidaadi suunas süüdistuste laviin. Pika majandusministri karjääri jooksul jõudis Juhan Parts teha palju otsuseid, mis toona said ja praegu saavad kõva kriitikat.

Kolmapäevases „Pealtnägija“ intervjuus Parts lausa erutus ja ründas vastu, kui Mihkel Kärmas talle ebamugavaid küsimusi esitas. Eksmajandusminister küll selgitas oma vaateid, kuid eitas vigade tegemist. Ainult jutu lõpus pillas ta moka otsast, et riigil tuleb millegi saavutamiseks ka riske võtta ja elus kõik alati ei õnnestu.

Juhan Partsi otsuseid oskavad majanduseksperdid paremini hinnata. Kuid ühele tema mõttele tahaksin küll kahe käega alla kirjutada – ka poliitikud ja ametnikud peavad saama vigu teha.

„Meil on valida, kuidas suhtume ümbritsevasse ja ümbritsejaisse“, ütles ka president ja selles on tal tuline õigus. Äge süüdistamine tekitab vaid paksu verd ja viib tähelepanu lahendustelt eemale. Peaksime poliitikaprobleeme liigsete emotsioonideta lahkama ja otsima õppetunde, mitte eksimusi. Mõne konkreetse isiku rollist olulisem on plaanipärane ja kvaliteetse analüüsi reeglitele vastav poliitikate mõju hindamine.

Tsiteerin ka Kersti Kaljulaidu: „Usun ja loodan, et viie aasta pärast on Eestis tänasest rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu. Rohkem abistamist ja vähem häbistamist. Rohkem julgust ja vähem hirme.“

Kui poliitikutel tekib kahtlusi ettepaneku mõttekuses, võiks selle toimivust enne seadustamist katsetada.

Siia ritta sobiks veel suurepäraselt mõte, et peaksime leidma endis julgust purustada mingeid ühiskondlikke müüte. Näiteks seda, et seadusandlus on peamine poliitika tegemise instrument ja raha ainuke selle elluviimise tagatis. Seaduste ületootmine ei aita probleeme ära klaarida. Enne täiemahulise poliitikamuudatuse seadustamist on suisa soovitav inimkatseid teha, et teada saada mis töötab ja mis mitte. Uuenduslik poliitikakujundamine seisneb justnimelt katsetamises ja õppimises.

Näiteks tegi rahandusministeerium hiljuti ettepaneku viia sisse nn ettevõtluskonto. Selle kaudu saaksid füüsilised isikud ilma bürokraatiata seadustada oma teenuste osutamisest saadud raha ja maksta selle pealt tavapärasest väiksemat maksu. See ettepanek puudutab üsna väikest osa elanikkonnast. Ka suurt riigieelarve kasvu ei ole loota. Kuid idee on meie maksusüsteemi vaatest uuenduslik.

Kui poliitikutel tekib kahtlusi ettepaneku mõttekuses, võiks selle toimivust enne seadustamist katsetada. Siinkohal on paslik mainida, et poliitikainstrumentide testimine peab asjakohaste järelduste tuvastamiseks olema selge plaaniga ja süsteemne ettevõtmine, nagu iga väärt uuring või analüüs.

Ilmakuulsa investori Warren Buffeti parem käsi Charlie Munger on öelnud, et me peaksime hoopis rumalusi, mitte edu tähistama. Ehk siis – eksimused on paratamatud, küsimus on selles, kas suudame neist õppust võtta. Selle tõdemuse võiksimegi kõrva taha panna, kui mõtleme uue presidendi esmaspäevasele kõnele ja Juhan Partsi väidetavatele vigadele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.