Keskerakonna võimuvõitluses on kaalul rohkem kui parteijuhi koht
Nii poliitikavaatlejad kui ka parteilased mõistavad, et kui partei laguneb, kukub Keskerakond valimiste võitjate seast vähemalt kolmandale - neljandale kohale ja võib kaotada võimu ka Tallinnas.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas läheb Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu kandideerima teist korda. Esimesel korral oli parteis "teisitimõtlejaid" 41 protsenti ja nende arv on vahepeal kasvanud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Eelmisel sügisel, kui Savisaare vastu läks Kadri Simson, oli tema toetus juba 48 protsenti. Esimene mõru pill tuli Savisaarel alla neelata presidendikandidaadi valimistel, kui ta Mailis Repsile kaotas.
Tähelepanelikud poliitikavaatlejad on märganud, et pärast mullust Kadri Simsoni nappi kaotust Savisaarele algasid Keskerakonna piirkondades rahutused ning võimu pärast võideldi edasi kõikjal Eestis.
Üks tähelepanuväärsemaid lahinguid peeti Tartus Aadu Musta ja Oudekki Loone vahel. Need olid tähtsad võitlused, sest piirkondadest valitakse delegaate kongressile, kus otsustatakse, kellest saab Keskerakonna juht. Küsimusele, kui paljudes piirkondades on tänaseks võim Ratase-Simsoni-Repsi leeri käes, jätab partei peasekretär Jaak Aab vastamata.
"Mul on hea meel, et tegelikult neid inimesi, kes tahaksid, et see asi muutuks selgeks, demokraatlikuks ja läbipaistvaks - võib ju hinnanguliselt öelda, aga ma julgen küll öelda, et neid on üle poole erakonnas," lausus Aab.
Kui Keskerakonna teisitimõtlejate rehkendus paika peab ja võim parteis vahetub, on neil ees mitu võimalikku stsenaariumi.
Keskerakonnale on politoloog Tõnis Saartsi hinnangul halvim lõhenemine nii, et ühele poole jääb valdavalt venekeelne seltskond eesotsas Savisaare ja eurosaadik Yana Toomiga ja teisele poolele põhiliselt eestikeelsetest koosnev seltskond.
"Kumbki neist võib-olla saavutab maksimum kümneprotsendilise toetuse ja sisuliselt Keskerakond kui Eesti poliitika esijärgu tegija, taandub kuskil seal kolmanda või neljanda järgu tegijaks oma järglasparteide baasil," analüüsis Saarts.
Savisaarel ei ole tegelikult lihtne uut parteid teha, sest see on kulukas. "See on ikka väga kulukas projekt ja mina ei kujuta ette, kes praegu paneks ärimeestest sellele õla alla," märkis endine keskerakondlane, nüüd juba aastaid Reformierakonnas olev Deniss Boroditš.
Tõnis Saartsi sõnul jääb teoreetiliselt võimalus saada toetust naaberriikidest. "Aga kui tõesti tuleb välja, et selle erakonna põhiline finantseerija on Venemaa, siis on täiesti selge, et nendega siin Eesti poliitikamaastikul mitte keegi koostööd tegema ei hakka, ükskõik millises vormis."
Toom vene erakonna elujõudu ei usu
Keskerakonna üks suuremaid häältemagneteid, partei aseesimees Yana Toom ei usu, et etnilisel venelaste erakonnal Eestis elujõudu oleks. Toom ütleb, et venekeelsed valijad ei vaata Moskva, vaid hoopis Brüsseli poole.
"Vaadake, ma sain eurovalimistel 25 000 häält. Enamasti venelastelt, ma saan aru, mis tegelikult tähendab seda, et kohalikud venelased loodavad sellele, et nende probleeme lahendatakse n-ö Brüsselis, mitte Moskvas. Kui me laseme tekkida ühel etnilisel erakonnal, no see on väga halb tegelikult Eesti riigi jaoks samuti," lausus Toom.
Keskerakonna juhi vahetuse taga on tegelikult rohkem, kui esialgu paistab. Kui partei jaguneb, pudeneb käest ka võim Tallinnas.
Juba on õhus ka võimalus, et Savisaar tuleb kohalikeks valimisteks välja oma nimekirjaga, mis partei põhikirja arvesse võttes võib viia ka erakonnast väljaheitmiseni.
Peasekretär Aab lausus, et tegelikult on vastav punkt on põhikirjas, mida annab tõlgendada nii, et kui kandideeritakse erakonna nimekirja vastu mingis teises nimekirjas, siis on kindlasti juhatusel see kaalumise koht, mida ette võtta.
Aasta pärast kohalikele valimistele oma nimekirjaga välja tulemine eeldab lisaks rahale ka tuntud tegijaid, kes on nõus selles nimekirjas kandideerima.
Yana Toom ütleb, et see oleks juba selge lõhenemine. "Vaadake, mulle on ka nagu räägitud, et tead, mine oma nimekirjaga, kas Ida-Virumaal või Tallinnas või kuskil veel. See on juba järgmine samm, mida mina tegelikult tahaks vältida," kinnitas Toom.
Ka Boroditš peab "Savisaare nimekirja" ebatõenäoliseks. "Ma ei usu, sest tegelikult väga paljuski praegused Keskerakonna liikmed, kes võtavad väga palju hääli, on kas riigikogu fraktsioonis või väga paljuski Tallinna linnavalitsuses palgalistel töökohtadel. Vaevalt, et nad tahavad riskida sellega, et kaotada oma töökoht, et minna Edgariga koos sõtta."
Hoopis Reformierakonna positsioon nõrgeneb?
Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et kui Keskerakond tahab Tallinnast suurt häältesaaki ja soovib võimu säilitada, tuleb valimistele minna ühtse nimekirjaga.
"Tõenäosus, et Savisaare nimekiri on niisugune väga kutsuv koalitsioonipartner pärast valimisi ka teistele parteidele, seda ma eriti ei usu. Kui tehakse koalitsioon, siis pigem selle vana Keskerakonnaga, mitte selle Savisaare uue valimisliiduga," hindas Saarts.
Keskerakonna ühtsusest sõltub ka pääs valitsusse ja Saartsi hinnangul pole seda niipea oodata, sest esmalt jälgitakse, kas uus juht üleüldse suudab erakonda koos hoida ja kas Savisaare toetajad vahetavad poolt.
"Teisest küljest, kui Keskerakond tõepoolest ei lagune ja saab endale uued juhid ja ikkagi säilitab selle positsiooni, mis tal Eesti poliitikas on olnud suures osas, siis see muudab poliitilisi jõujooni Eestis väga tugevalt. See avab võimaluse edaspidi väga mitmeteks koalitsioonideks. Siin ei tasu arvata, et selle põhiline võitja on Reformierakond, pigem on selle juhivahetuse kaotaja just Reformierakond," märkis Saarts.
Saarts selgitas, et Reformierakonna võimalus olla valitsuses järjest 17 aastat, on püsinud suuresti tänu võimalusele hirmutada valijaid Savisaare juhitud Keskerakonnaga. Kui see olukord muutub, tekivad väljavaated uuteks koalitsioonideks - ka sellisteks, kus pole Reformierakonda.
Toimetaja: Priit Luts