"AK. Nädal" käis Leigeril kohtades, kuhu tavareisija ei pääse ({{commentsTotal}})

Foto: Katrin Aarma/ERR

Lähinädalatel asub Türgi laevatehasest Eesti poole teele parvlaev Leiger, mis hakkab reisijaid vedama mandri ja Hiiumaa vahel. "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Katrin Aarma käis Türgis vastvalminud Leigerit vaatamas ja käis ka kohtades, kuhu tavareisija sel laeval ei pääse.

Kaks aastat võib tunduda ühe uue parvlaeva ehitamiseks lühike aeg, kuid Leigeri ehitanud Türgi laevatehase Sefine juhataja Suleiman Akin Tuzcuoglu ütles, et tegelikult on sellise suurusega aluse jaoks kaks aastat täitsa tavapärane aeg, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Üldiselt on see tavaline aeg. Sellise suurusega laev saab kahe aastaga valmis. Me suudame selle kahe aastaga valmis ehitada ja seda me ka juba tegime. See on juba valmis. Me saime laeva kõik sertifikaadid ka selle kuu alguses kätte. Nii et aega läks jah ligikaudu kaks aastat," rääkis ta.

700 reisijat ja 150 sõiduautot mahutava uue laeva valmimisel on alates suve algusest teraselt silma peal hoidnud kapten Guldar Kivro. Tema tegi ka ekskursiooni laeva kõige põnevamatesse paikadesse, kuhu reisijad tavaliselt ei satu. Alustati ruumidest, mida enamasti ühelt laevalt üldse ei leia - näiteks eestlaste eritellimuseks, et laeva peale tuleks ka saun.

"See saun sai tellitud selle mõttega, et meeskonnal oleks pärast tööpäeva koht, kus lõõgastuda ja koos istuda ja arutada päevaprobleemid läbi," märkis TS Laevade kapten-projektijuht Guldar Kivro ja täpsustas, et see jääb siiski vaid meeskonna kasutada.

Meeskonnaliikmete kajutid on Leigeril kahekohalised - mõlemale on olemas voodikoht, töölaud, kapp, tualett ja pesuvõimalused. Ehk kajutid on vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ette nähtud nii, et üksikud kajutid on laeva ohvitseridele ja ülejäänud laevapere liikmed võivad elada kahekesi kajutis.

Kapten istub kaptenisillal ringikujulise juhtpaneeli keskel nagu troonil ning juhib laeva püsti tõusmata.

"See on tüüpiline sellist tüüpi laevadele, mida nimetatakse kahe-otsa-laevadeks, ennast sadamas ringi ei keera, keerad tooli ringi ja kõik aparatuur jääb põhimõtteliselt samaks," kommenteeris Leigeri kapten Hanno Naaber.

"Katsetustel sai laev täiskäigult pidama põhimõtteliselt kahe laeva pikkusega. See on väga hea tulemus," nentis ta.

1. oktoobriks valmis olema pidanud laeva hilinemise põhjustas Eesti meeskonnaliikmete sõnul automaatjuhtimissüsteemide häälestamine. Laeval ilmnes aga ka mitmeid väiksemaid puudusi, mis tuli kas juba Türgis parandada või tehakse Eestis ümber.

"Ise veel tegelikult, mida ma ei ole jõudnud teha, mida ma teen Eestis, on see, et meil aknapesur satub täpselt käe all olema. Ehk siis aeg-ajalt võib see käsi minna kogemata aknapesuri peale," kapten-projektijuht Kivro ühe näite tekkinud pisiprobleemist.

Kohalikel palus ta aga ümber ehitada meeskonnaliikmete kajutite juurde viivate koridoride postid, kuna need olid liiga suured ning muutsid evakueerimisteed liiga kitsaks.

Neile, kel on sügavam huvi laeva tehniliste andmete vastu, olgu öeldud, et laeval on Rolls-Royce'i kontserni kuuluva MTU neli diisli peal töötavat peamootorit.

"Tegemist on siis 12-silindri ja suurema 19-silindriste peamasinatega, diisligeneraatoritega. Mis toodavad meile laevale elektri ja ka käiturite jaoks voolu. Täpselt samasugused on ka teises peamasina ruumis - 12 tükki. Kokku on siis kaks suurt, kaks väikest peamasinat," lausus Kivro.

Teistest laevadest ongi Leigeri puhul erinev see, et käiturid, mis panevad aluse liikuma, töötavad voolu peal. "Ehk siis me oleme diisel-elektri laev, ehk siis me toodame oma generaatoritega voolu, millega toidame oma kondelkäitureid. Nii et kui teistel laevadel on läbi reduktorite peamasinad ühendatud otse propellerile, siis meie laeval seda ei ole. Meie laeval on jah, nagu ma ütlesin, toodame elektri ja selle muundame juba läbi käiturite laeva käitamiseks."

Leigeri lähistel seisis aga kuivdokis selle sõsarlaev, värskelt võõbatud Tiiu. Laevatehase juhataja Tuzcuoglu ütles, et kui Leigeriga on lõplikult ühele poole saadud, siis keskenduvad nad täielikult Tiiule. Valmis loodavad nad ta saada detsembri lõpu poole.

"Automaatjuhtimissüsteem on ka tema puhul rolli mänginud. Me ootasime sellele heakskiitu nii kaua, et üritame ta valmis saada detsembri lõpu poole. Hetkel on ta kuivdokis, me värvime teda, siis tõstame ta sealt välja ning keskendume täielikult talle. Nii et te võiksite Leigeri ära viia, et me saaksime kogu oma jõu Tiiule rakendada," lausus ta.

Eesti meeskonnaliikmete sõnul võib arvata, et Tiiuga läheb ehitusprotsess libedamalt, sest Leigeriga on juba kätt harjutatud.

Leigeriga on hetkel lood nii, et kui kõik läheb hästi, siis juba nädala pärast peaks ta olema alustanud teed Eesti poole.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: