Erkki Bahovski: Eesti ajakirjanduse sõjahüsteerias süüdistajad – kas 1940. aasta stiil töötas paremini? ({{commentsTotal}})

Erkki Bahovski
Erkki Bahovski Autor/allikas: ERR

Keeleteadlane Urmas Sutrop on väitnud, et eesti ajakirjandus hirmutab rahvast sõjaga. Ajalehe diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski aga nii ei arva.

Urmas Sutrop kirjutas pühapäeval Delfis, et ajakirjandus ei tohi sõjaga hirmutada. „Aktuaalset Kaamerat vaadates tundub, et sõda on juba alanud. Me näeme ärevaid uudiseid siia saabuvatest liitlastest ning läänemerel ülbitsevatest Vene laevadest ja lennukitest ning igasugustest raketisüsteemidest," nendib Sutrop.

Selles arvamuses pole muidugi midagi uut. Ka sotsiaalmeedias kostub aeg-ajalt sajatusi justkui sõjahüsteeriat üles kütva eesti ajakirjanduse aadressil.

Ma ei suuda uskuda, et Sutrop ja tema mõttekaaslased ei vaata näiteks CNNi või BBCd. Sõda neil kanaleil juba jagub. CNN sai näiteks kuulsaks sellega, et liitis ajakirjanikud USA armeega 2003. aastal Iraagis, kus sõjategevus jõudis vaatajateni peaaegu et otsepildis. Pühapäeval oli aga BBCs arutelusaade, kus vaeti muu hulgas ka Venemaa kallaletungi võimalust Baltimaadele.

Aga millegipärast on just ”Aktuaalne Kaamera” paljude arvates kõige verisem kanal.

Võib-olla on eesti ajakirjandus tõesti mõnikord kuskil üle pingutanud. Sutrop räägib tasakaalukusest, aga kuidas seda mõõta? Kas loeme kokku tankidele, rakettidele ja kuulidele kulunud eetriaja?

Igal juhul eelistan ma praegust, võib-olla mõnikord üle pingutavat ajakirjandust 1939. ja 1940. aasta omale, mil inimesed olid täiesti informeerimata sellest, mis toimus Eestis ja piiri taga. 1939. aastal said inimesed teada Nõukogude baasidest juba siis, kui otsus nende siiatoomiseks oli langetatud.

Võtsin lahti Päevalehe 15. juunist 1940. Teatavasti oli eelneval päeval, 14. juunil alla tulistatud Soome reisilennuk Kaleva koos kümne inimesega. Toon siinkohal Päevalehe kasutatud ETA eelmise päeva uudise täies mahus: „Soome reisilennuk „Kaleva" kukkus täna alla lennul Tallinnast Helsingi. Seejuures sai kümme inimest surma”.

Päevaleht polnud teinud toimunust isegi oma uudist. Kokku oli juhtunust lehes kolm rida.

Lehe auks peab küll ütlema, et juhtkiri oli Pariisi langemisest eelmisel päeval sakslaste kätte. Kuid kahe päeva pärast oli Eesti juba ise okupeeritud – ning see ei sõltunud Päevalehe ega teiste eesti ajalehtede ohtu ignoreerivast toonist.

Nii et kas on ikka mõtet praegust eesti ajakirjandust sõjahüsteerias süüdistada?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: